(c). Edasistes arvutustes on uus RS võrdne allika väljundtakistuse ja lisatakisti takistuse summaga. Mõõta tuleb allika avatud väljundi pinge VS ja koormatud pinge VL ning seejärel arvutada RL. Mõõtemeetod töötab eeldusel et mõõdetavad ahelad on resistiivsed (aktiivtakistuslikud). Võimendi sisendmahtuvuse väärtus võib aga olla küllalt suur, eriti kui tegu on kõrge impedantsiga sisendiga. Üldiselt on käsitletud meetod praktikas kasutatav sagedustel kuni 20 kHz, tingimusel et sisendi impedants ei ületa 100 kW. Joonis 5.19. a) Võimendi sisendtakistuse aseskeem. Elektroonika alused. Teema 5 Mõned elektrotehnika ja süsteemitehnika põhimõisted. Passiivsed resistiivsed vooluahelad. SDER 3. loeng 10.02.2011 17 (17) (b) Joonis 5.20
Frolova Karina Aro Aleksei 11B Difraktsioon on füüsikaline nähtus, mille korral laine paindub ümber väikeste takistuste või levib väikesest avast välja. Arvuti genereeritud intensiivsuse muster, mis on tingitud difrakteerumisest läbi ruudukujulise ava. Sarnane nähtus esineb siis, kui valguslaine levib läbi aine, millel on levimissihis muutuv murdumisnäitaja, või kui helilaine levib läbi muutliku akustilise impedantsiga keskkonna. Difraktsioon esineb kõiki tüüpi lainete puhul, k.a helilainete, vee lainete, elektromagnetlainete, nagu näiteks nähtava valguse ja raadiolainete korral. Ka füüsilistel objektidel on lainelised omadused (aatomtasandil), difraktsioon esineb ka mateeria korral ning seda uuritakse kvantmehaanika seaduspärasustega. Itaalia teadlane Francesco Maria Grimaldi võttis kasutusele sõna difraktsioon ja oli esimene, kes tegi 1665
Pw1 -103,46 Se3 261,1258 288,5999 Pw2 -117,86 Pw1 -103,46 Pw2 -117,856 A. Marek J. AAVB07 B. 10.04.08 E. 15.04.08 Err:508 I II Siin on mõningad valemid, mida kasutada antud koduses töös. X on reaktiivtakistus antud elemendi kohta. Kõigepealt tuleks teisendada rööbiti olev X kondensaator ja takisti lineaarseks kompleks- takistuseks impedantsiga Z. X Nüüd saab koostada kontuurvoolumeetodiga kaks võrrandit (kuna on kaks kontuuri). Mõlema voolu suunad peaksid ühtima antud voolu suundadega (nii on kõige lihtsam). Võrrandis on Zi mõlemad vastastikused induktiivsused. Jätke see võrrandist välja, mida teil pole ülesandes antud. Pooli vastastikune induktiivsus on vastavalt
õhurõhumuutused panevad membraani võnkuma, mis paneb pooli magnetväljas liikuma, mis tekitab elektromotoorjõu, nii et väljundis tekib elektrisignaal, mille sagedus ja amplituud on võrdelised membraani võnkumist põhjustanud heliga. Mõnel juhul on pool väga väikese impedantsiga ja seetõttu kasutatakse väljundi impedantsi suurendamiseks trafot. On ka võimalik pooli üldtakistust suurendada 25-30 ni, nii et trafot pole vaja. Elektrodünaamiline mikrofon on üsna odav ja pakub keskmist kvaliteeti. Kõrgekvaliteedilist elektrodünaamilist mikrofoni ei ole kerge valmistada. Hea sagedustundlikkuse saavutamiseks on vaja säilitada konstantset mehhaanilist üldtakistust üle terve sagedusspektri. Paljud elektrodünaamilised mikrofonid kasutavad mingil määral
järgnevatest silukondensaatoritest C1 ja C3; Impulss-stabilisaatori moodustavad integraalskeemid U1, U2 ja paispoolid L1, L2 ning silukondensaatorid C2, C5; paispoolide vool kulgeb peale integraalskeemis lülititransistori sulgumist läbi Schottky siirdega alaldusdioodide D2, D3; tagasisideahela moodutavad kahesektsiooniline lineaarse tunnusjoonega potentsiomeeter P1 ja püsitakistid R1, R2. Kondensaatorid C2, C5 peavad olema madala impedantsiga (Low ESR) elektrolüütkondensaatorid, kuid siiski tuleb nad sillata parasiitsete komponentide mõju vähendamiseks keraamiliste kondensaatoritega C4, C6. Kõrgema taktsagedusega integraalskeemide LM2592HV ja LM2596 kasutamisel on vajalik sillata ka alaldatud võrgupinge silukondensaatorid C1, C3 keraamiliste kondensaatoritega [4]. Impulss-stabilisaatori komponendid sai joodetud valmis trükkplaadile, millel kasutatakse kahte integraalset pinget alandavat (Buck) impulss-stabilisaatorit LM2575.
Põhimooduse korral on värat määratletud kas sisend- või väljundliideseks. Väratis toimub andmete lihtne ülekanne ning mingeid juhtsignaale kviteerimiseks ei moodustata. Kui värat on defineeritad sisendseadmeks, siis sisendpuhver on avatud ning registri sisu kooperib pidevalt välissiini signaalide väärtusi. Sisendregistri sisu võib suvalisel hetkel sisestada arvutisse lugemissignaaliga RD. Väljundpuhvri väljundid on kõrge impedantsiga olekus. Kui värat on defineeritud väljundseadmeks, siis väljundregistri väljundid on pidevalt avatud välissiinile.Väljundregistri sisu võib suvalisel hetkel muuta arvutist saadetava uue andmesõna abil kirjutussignaali WR toimel. Mitmes väratitüübis kopeeritakse väljundregistri sisu ka sisendregistrisse, mis võimaldab seda arvutisse tagasi lugeda. Strobeerimismooduse korral, mis on vajalik kviteerimismeetodil töötamiseks,
annaabi.ee 
