4.presidendil puudub õigus saata Kongress ennetähtaegselt laiali. 5.Föderaalne Ülemkohus on pädev tunnistama konstitutsioonivastaseks Kongressi või presidendi mistahes akti. Ta ei saa seda aga teha omal algatusel, vaid ainult apellatsiooni alusel. Sellega kontrollib Ülemkohus nii Kongressi kui presidenti. President saab Ülemkohut kontrollida ainult uute liikmete nimetamise teel. 6.Kongress ei saa erru saata ühtegi täitevvõimu ametnikku, küll saab ta neid impeachmenti korras tagandada. Impeachmenti menetlust saab algatada ainult Esindajatekojas eeskätt kuritegude eest. Edasi läheb impeachmenti menetlemine Senatisse, kes saab impeachmenti korras isiku ametist tagandada. Presidendi 23 saab pärast impeachmenti õnnestumist anda kohtu alla kui tavalise kodaniku. Enne ametist tagandamist teda kriminaalkorras kohtu alla anda ei saa.
Presidendi nn "taskuvetot" Kongress murda ei saa. 3) Presidendil pole õigust parlamenti laiali saata ja parlamendil pole õigust valitsusele umbusaldust avaldada. Ka ei pea valitsusel selle moodustamise hetkel olema parlamendi poliitilist usaldust. Kongress saab täitevvõimu ametnikke (ka presidenti) tagandada ainult "impeachment"i menetluse korras. (Impeachmentile võib järgneda kohtu alla andmine. Impeachmenti menetlus peab alguse saama Kongressi Esindajate Kojast (alamkojast). Menetluse algatamiseks on vaja 2/3 alamkoja liikmete häältest. Seejärel läheb menetlus Senatisse, kus menetlus toimub kriminaalmenetluse reeglite järgi. Senati istungit juhatab selles menetluses Ülemkohtu esimees). 4) President on kogu täitevvõimu ehk administratsiooni juht ning sõjaväe ülemjuhataja. Peaministri ametikoht puudub
annaabi.ee 
