Saadeti terve korjus laborisse. Roiskunud materjali saatmine. Saatekiri napisõnaline. Kui hobusel on nt nohu – ninapeegel puhtaks – võetakse ninanõre. Hea oleks, kui on vesine – haiguse alguses. Võetakse ka verd – antikehade tiiter, vähemalt 4x peab olema tõusnud. I veri – määratakse antikeha ja antigeen, II veri – 2-3n hiljem antikeha – peab olema tõusnud vähemalt 4x. Nt III veri – (I ja II korral Ak 0) - 1:16. 17. Viiruste isoleerimine ja identifitseerimine Immuuntestid - ELISA – ensüüm + substraat > antigeen + antikeha reaktsioon ja nende vahel indikaatorsüsteem, nähtav, hinnatakse reaktsiooni. Elektronmikroskoop – kõhulahtisus (virione tuvastada), veiste ebarõuged (kärnas virionid). Immunofluorestsentsmeetod – uuritakse pimeväljas Immuundifusioon agargeelis – hobuste infektsioosne aneemia, maedi-visna, veiste leukeemia Reaktsioon toimub agargeelis. 1. metallmatriitsi vajutame agargeeli 2. puhastame agarist, et tekiksid kaevud. 3
valguga katselooma nakatamisel (teine antikeha reageerib esimese antikeha epitoopidega). Immunofluorestsentsmeetodit kasutatakse: • marutõve viiruse määramisel süljenäärmete eritises, • herpesentsefaliidi diagnoosimisel, • respiratoorseid infektsioone põhjustavate viiruste määramisel • Varicella-Zosteri sedastamisel nahakahjustustes. • tsütomegaloviiruse määramisel bronhoalveolaarloputises. Tahke faasi immuuntestid. Uuritava antigeeni määramiseks kasutatakse spetsiifilisi antikehi, mis on fikseeritud polüsteroolile. Tekkiv spetsiifiline antigeen-antikeha kompleks on stabiilselt alusele fikseeritud ja seda ei saa mehhaaniliselt (loputamisega) eemaldada. 78 Kompleksi olemasolu määratakse kindlaks teise spetsiifilise antikehaga, mis on märgistatud • kas isotoobiga – radioimmunoloogiline meetod (RIA) või
annaabi.ee 
