infektsioon. Viirus põhjustab B-rakkude kasvu (immortaliseerib). T-rakud tapavad ja limiteerivad B-rakkude kasvu, olles nii infektsiooni kontrolliks vajalikud. Antikehade tähtsus on piiratud. Latentsus B-mälurakkudes, reaktiveerub, kui B-rakk aktiveerub. T-raku vastus (lümfotsütoos, lümfisõlmede, põrna, maksa suurenemine) põhjustab infektsioosse mononukleoosi sümptomeid. T- rakud muutuvad atüüpilisteks lümfotsüütideks, nimetatakse ka Downey rakkudeks. On põhjuslik seos immuunsupresseeritute lümfoomi, Aafrika laste Burkitti lümfoomi ja Hiina nasofarüngeaalse kartsinoomiga. Patogenees. Infitseeritutel kujuneb eluaegne kandlus, immuunsüsteem hoiab kontrolli all. Viiruse vähene paljunemine ja levik organismis on tõendatav seropositiivsete neeluepiteeli rakkudes. EBV immortaliseerib B-lümfotsüüte. Haigused. • Heterofiilne antikeha-positiivne infektsioosne mononukleoos. Ainus immuunkompetentse haigus. Klassikaline sümptomite
lingulaarsagara infiltraadid sõlmeliste moodustistega (vanematel naistel), kopsusõlmed, dissemineerunud vorm AIDSi korral. Diagnostikas on tundlikud ja spetsiifilised kultuur ja mikroskoopia. Ravi: makroliid + etambutool + rifabutiin. AIDSihaigetel makroliid-profülaktika (klaritro- või erütromütsiin) või rifabutiin. M. kansasii. Põhjustab kopsutuberkuloosiga identset haigust. Leviku laienemise põhjus immuunsupresseeritute suur hulk. Infektsioone ravitakse isoniasiidi, rifampiini ja etambutooliga koos või ilma streptomütsiinita. Ravi kestus ja koostis sõltub ravile vastamisest ja interaktsioonidest teiste ravimitega (HIVi ravis kasutatavad PId näiteks) Bakterid mõmm :) 05/06 Treponema Üldist. Sale vedrukujuline mikroorganism, regulaarsete loogete, teravate tippude ja sirgete otstega