Bioloogia g�mnaasiumile ATP ja ADP 1. Mis on ATP �lesanne organismis? - ATP on universaalne energia talletaja ja �lekandja 2. Milles v�ljendub ATP universaalsus? - ATP osaleb k�ikide rakkude metabolismis 3. Millest ATP molekul koosneb? - ATP koosneb riboosist, adeniinist ja kolmest fosfaatr�hmast. 4. Mis on ATP ja ADP ehituses erinevat? 5. Mis vabaneb ATP lagunemisel? - ATP lagunemisel vabaneb 30,5 kJ/mol (7,3 kcal) energiat. Raku hingamise kolm etappi: - 1.gl�koos, mille k�igus kuuest s�sinikuaatomist koosnev gl�koos l�hutakse kaheks kolmes�sinikuliseks �hendiks - 2.tsitraadits�kkel, mille k�igus kolmes�sinikulised �hendid lagundatakse edasi s�sinikdioksiidiks - 3.hingamisahel, milles kogu protsessi k�igus tekkinud energia salvestatakse ATP- sse Ioonkanalite ja ioonpumpade v�rdlus. Ioonikanalid - 1.Ioonikanalid lasevad rakumembraanist l�bi ainult teatud ioone (n�iteks naatriumikanalid naatriumioone, kaaliumikanalid aga kaaliumio...
Bakterite t�htsus htsus Kodut�htsus �htsus 19.5: Vasta �htsus lk 110-117 1. kes on ts�htsus anobakterid? ehk ts�htsus anoprokar�htsus oodid ehk sinivetikad ehk sinikud on peamiselt vees elavate bakterite h�htsus imkond. Ts�htsus anobakterid on autotroofid, energiat saavad nad valdavalt fotos�htsus nteesi teel. 2. Milline on bakterite roll looduses? Bakterite roll looduses on v�htsus ga t�htsus htis.Bakterite k�htsus ige t�htsus htsam roll looduses on srunud organismide lagundamine 3. Too n�htsus iteid bakterite s�htsus mbioosist teiste organismidega. Mullas elavad bakterid on olulised l�htsus mmastiku aineringes.L�htsus mmastiku siduvad bakterid liidavad l�htsus mmastikule vesiniku,muutes selle ammoniaagiks. Liblik�htsus ieliste hulka kuuluvad taimed teevad l�htsus mmastiku paremaks omastamiseks bakteritega koost�htsus �htsus d,moodustades juurem�htsus garaid. 4.Millist kasu toovad bakterid inimesele? Inimese maos elab umbes...
S�DA - lihaseline elund, mis tagab vereringe toimimise S�dame lihaseline vahesein jagab s�dame VASAKUKS ja PAREMAKS POOLEKS Vasakus pooles HAPNIKURIKAS veri Paremas pooles HAPNIKUVAENE veri S�DAMEKLAPID tagavad vere �hesuunalise liikumise S�damelihased t��tavad automaatselt. K�ige PAKSEMAD s�damelihased on vasakus vatsakeses, kust veri pumbatakse �le terve organismi laiali. S�DAME TS�KKEL 1) Kodade kokkut�mme (0,1 sek) 2) Vatsakeste kokkut�mme (0,3 sek) 3) Kogu s�dame puhkus (0,4 sek) S�dame verevarustus suureneb f��silise koormuse, r��mu, ehmatuse jne korral. Kehaline pingutus suurendab lihaste hapnikuvajadust. S�da suurendab k�ll l��gi- sagedust ent ei t�sta v�ljapumbatava vere hulka. Elektrokardiogramm v�imaldab otsustada, kas s�dametalitlus on korras ja avastada s�damehaigusi. VERERINGE - vere liikumistee organismis VERESOONED - torujad elundid., mida m��da veri ringleb 3 t��pi: ARTERID -viivad verd s�damest organitesse -h...
annaabi.ee 
