Väiksemad kompleksid aga ladestuvad veresoonte seintes. Seal nad seostuvad Fc retseptoritega leukotsüütidel ning põhjustavad leukotsüütide aktivatsiooni ja koekahjustuse. III tüüpi koekahjustusmehhanism võib vallanduda nahas, kui on olemas IgG antikehad sensibiliseeritud antigeeni vastu. Kui antigeeni süstida nahka, siis veres ringlev ning kudedesse difundeerunund IgG antikeha moodustab lokaalselt immuunkompleksi. Immuunkompleks seostub Fc retseptoriga leukotsüütidel, mis põhjustavad lokaalse põletikureaktsiooni. Sellega kaasneb suurenenud veresoonte permeaablus. Suurenenud vaskulaarne permeaablus võimaldab vedelikel ja rakkudel, eriti polümorfonukleaarsetel leukotsüütidel, siseneda veresoonde. Seda reaktsiooni nimetatakse Arthuse reaktsiooniks. Immuunkompleksid aktiveerivad ka komplemendi, vabastades C5a, mis aitab kaasa
Suudab mikrotraumade kaudu nahka läbida. Infitseerumine toimub infitseeritud looma uriiniga saastunud veega kokkupuutumisel või infitseeritud looma kudede käitlemisel. Riskipopulatsioon on uriin-kontamineeritud ojade, jõgede ja seisva veega kokkupuutujad, töö tõttu talunikud, lihakäitlejad, veterinaarid. Infektsioon üle maailma. Sagedasem soojadel kuudel kokkupuute tõttu puhkusel. Virulentsus. • Otsene invasioon ja replikatsioon kudedes • Immuunkompleks-glomerulonefriit. Haigused. • Enamasti kliinilise väljenduseta, ainult antikehade kaudu tõestatav. • Kerge viiruslaadne sündroom. • Süsteemiline leptospiroos aseptilise meningiidiga. Anikteeriline vorm. Inkubatsiooniperioodile (2-26 päeva) järgneb gripilaadne periood 3-7 päeva. Leptospirad liikvoris, veres, paljudes organites. Enamasti esinevad peavalu, lihasvalu,
annaabi.ee 
