Nugade paiknemine torkimisvaltsil peab tagama immutatava materjali pinnal ühtlase torkimistiheduse. 2.2. Immutamine vannides puidu eelneva kuumutamisega Puidu nõutav temperatuur saavutatakse tema hoidmisega kuumades vedelikes. Samuti on levinud teised puidu eelkuumutamise meetodid. Pärast kuumutamist asetatakse immutatav materjal külma immutusvanni, kus toimub puidu lõplik immutamine. Edasisel puidu jahutamisel vannis, mis on täidetud immutusvedelikuga, toimub puidu kapillaarsüsteemis rõhu alanemine. Rõhu alanemise peamiseks põhjuseks on temperatuuri langemine puidus, mille tulemusena toimub auru-gaasisegu mahu vähenemine ja veeauru kondenseerumine (küllastunud veeauru rõhk langeb järsult temperatuuri alanedes). Vedeliku rõhku vannis võib lugeda võrdseks atmosfäärirõhuga. Kuna atmosfäärirõhk on nüüd suurem kui rõhk puidu kapillaarsüsteemis, siis toimub immutusaine imendumine puitu. 2.3. Kapillaarimmutus
Katsekehad Immutusvedelik Töö käik: 5 cm kaugusel katsekehade otsast saetakse ja märgistatakse 5 mm paksused ristlõikesektsioonid algniiskuse määramiseks Niiskussektsioonid kaalutakse ja paigutatakse kuivatuskappi kuivatamiseks temperatuuril 102 – 105 °C. Katsekehad kaalutakse ja paigutatakse immutusautoklaavi. Autoklaav täidetakse immutusvedelikuga ja suletakse hermeetiliselt. Immutusprotsess teostatakse järgmise režiimiga: - vaakum 0,8 bar 15 min - surve 8 bar 60 min - vaakum 0,8 bar 15 min Autoklaav avatakse, võetakse välja katsekehad, kaalutakse ning arvutatakse immutusvedeliku neeldumine Katsekehadest lõigatakse ristlõikesektsioonid ja määratakse immutussügavus
Katsekehad Immutusvedelik Töö käik: 5 cm kaugusel katsekehade otsast saetakse ja märgistatakse 5 mm paksused ristlõikesektsioonid algniiskuse määramiseks Niiskussektsioonid kaalutakse ja paigutatakse kuivatuskappi kuivatamiseks temperatuuril 102 – 105 °C. Katsekehad kaalutakse ja paigutatakse immutusautoklaavi. Autoklaav täidetakse immutusvedelikuga ja suletakse hermeetiliselt. Immutusprotsess teostatakse järgmise režiimiga: - vaakum 0,8 bar 15 min - surve 8 bar 60 min - vaakum 0,8 bar 15 min Autoklaav avatakse, võetakse välja katsekehad, kaalutakse ning arvutatakse immutusvedeliku neeldumine Katsekehadest lõigatakse ristlõikesektsioonid ja määratakse immutussügavus
Pinnaviimistlusmaterjalid peavad olema elastsete omadustega, sest muidu tekivad mõrad. Oluine on ka mingil määral niiskuse läbi laskmine, et saaks nn aurata niiskust välja. Viimistlusmaterjali põhikomponendid: kelmemoodusti, lahusti, täiteained, plastifikaator, (pigment). 4.2.2. Vaakum- ja surveimmutus Levinumad surveimmutamismeetodid on nn täisrakuprotsess. Raku-õõnsustest õhu eemaldamiseks asetatakse puit autoklaavis esmalt vaakumi alla. Immutussilinder täidetakse immutusvedelikuga, mis surve all puitu pressitakse. Surve ülevalhoidmine autoklaavis sõltub puitmaterjali mõõtmetest, ulatudes 30 minutist mõne tunnini. Peale surveperioodi tühjendatakse silinder vedelikust. Protseduur lõppeb harilikult lühikese vaakumperioodiga, mis kuivatab puidu enne silindrist väljavõtmist. Männipuidule kuluvat immuti kogust arvestatakse keskmiselt 600 1 mI maltspuidu kohta. Vaakumimmutus immuti tunbib puitu vähemalt 10 mm sügavuseni (vaakum +
annaabi.ee 
