Üksikutes kohtades esines süviti immutust. Kuusepuidul on poorid üsnagi suletud ja see võis mõjutada immutusprotsessi. Haaval esines meil üle 50%-ine kaalu kasv kuid esines enamasti immutus ainult pinnakihis. Haab oleks teoorias pidanud imama vägagi korralikult immutusvedelikku ja oleks pidanud sügaval puidu sees see esinema. Teoorias oleks ka läbinisti immutus olnud võimalik. Meie haavapuidu korral võis olla tegu väärlülipuiduga. Ning selle tõttu oli immutusvahendi neeldumine raskendatud. Suurim kaalukasv esines meil männipuidul. Antud puidutükil ei esinenud küll igalpool läbinisti immutust kuid oli näha, et kõvasti oli neeldunud erinevates puidu osades meie lahust. Läbinisti imbumist võis takiśtada männil lülipuidu osa, kus on poorid kinni. Enamasti saime teooreetiliste teadmistega üsna lähedased tulemused v.a. haava korral. Omandasime ka mingi arusaama autoklaavimmutuse läbiviimisest.
Traditsioonilised soojustusmaterjalid on kombineeritud saematerjali jääkidega. Teine lahendus: Kombineeritud soojustuspaneel, mis koosneb põhu pakkidest soojustus- kihist, niiskukindlast ja viimistletud OSB välisvoodrikihist. Soojustuskihi moodustab 250mm paksused põhu pakid (λ=0,045 W/(mK)). Tuuletõkkeks ja välisviimistluseks kasutatakse 20mm paksust orienteeritud laastuga puitlaastplaati OSB (λ=0,13 W/(mK)). Viimistluskiht töödelakse immutusvahendi ja värviga. 7. Lahenduse soojapidavus Rsoojustuspaneel = Rvälispind + ROSB + Rpõhupakid = 0,04+0,02/0,13+0,3/0,045=5,75[W/m2K] 8. Lahenduse konstruktiivsus [5,6] Konstruktiivsus on suurus, mis iseloomustab materjali tugevust ja kergust. Materjalide konstruktiivsus leitakse valemiga: 𝑅 𝐾 = 𝛾2 , kus R – kasutatava materjali survetugevus, γ – kasutatava materjali tihedus. Kogulahenduse konstruktiivsus leitakse materjalide konstruktiivsus näitajate kaalutud
annaabi.ee 
