127); säilitusainetele - sulfitid (E 221-228), bensoehape (E 210), sorbiithape (E 200); magus- ja lõhnaainetele - aspartaam (E 951), Na-glutamaat (E 621). Tuleks vältida allergiat tekitavaid aineid vmt. Kui see pole võimalik, peab appi võtma ravimid. Need ravimid ei ravi allergiat välja, vaid aitavad kontrollida haigusnähtusid. Allergoloogid, kes tegelevad allergia uurimise, diagnoosimise ja raviga, viivad läbi ka spetsiifilist immunoteraapiat. Ravikuurid on pikad ja neid tuleb korrata järjest mitmel aastal. Üleminek tahkele toidule: · 4.-6. elukuud : tuleks õpetada last lusikaga sööma. Ta lükkab küll toitu tagasi keelega ja osa voolab välja, kuid see tuleb oskuste puudumisest. Rahulikult tuleks toitmisprotseduuri korrata iga päev ühel, soovitavalt ennelõunasel toidukorral. Kuna lapse põhitoit on endiselt rinnapiim, ei vaja ta harjutamise ajal lisavedelikke joogiks.
Ravimitest on kasutusel tabletid, silmatilgad, nahalemääritavad medikamendid, süstid, inhaleeritavad lahused või pulbrid ja ninna pihustatavad ravimvormid. Ravi määrab kindlaks arst. Patsient peab olema teadlik kasutatavate ravimite toimest ja võimalikest kõrvaltoimetest (näiteks mõned allergiaravimid põhjustavad uimasust, mistõttu on autojuhtimine ja täpsust nõudvad tööd nende kasutamise ajal vastunäidustatud). Abiks võib olla ka spetsiifiline immunoteraapia. Spetsiifilist immunoteraapiat kasutatakse mõne allergiavormi (näiteks õietolmuallergia, kodutolmulesta ja putukahammustuste allergia) korral. Allergeeni süstitakse naha alla korduvalt ja väga väikestes kogustes, vastavalt arsti koostatud raviskeemile. Organismis tekivad kaitsekehad, mis allergeeniga kokku puutudes selle blokeerivad, tänu millele ei teki haigusnähte. Ravikuurid on pikad ja neid tuleb korrata järjest mitmel aastal. Ravi annab parimal juhul efekti 5-10 aastaks ning tulemused on lastel
annaabi.ee 
