(minestamine, iiveldus, oksendamine, hüpotensioon, shokk- ilma ravita surm). 6. Mida peab arvestama, kui glükokortikoidravi kestab kauem kui 2 nädalat? Selgitus. Kui ravi kestab kauem kui 2 nädalat on vajalik ravimi järk-järguline doosi vähendamine, sest organismil tekib raskusi alguses iseseisvalt kortisooli toota. 7. Glükokortikosteroidide peamised kasutusvaldkonnad. Ülitundlikkusreaktsioonid, nahahaigused (psoriaas, dermatiit); põletikuvastane ja immunosupressiivne teraapia (astma, organite, kudede transplatsioon); neuroloogilised seisundid; endokriinhaigused; ravimid vähendavad iiveldust/oksendamist. 8. Krooniliselt glükokortikoide süsteemselt manustavad patsiendid. Nõustamine (kaltsiumi ja vitamiin D manustamine-palju ja miks, infektsioonid jne). Infektsioonide teke oht on suur, kuna GK blokeerivad põletikumediaatroite sünteesi. Infektsiooni tekke korral tuleks teavitada oma arsti.
Aktiveerib neutrofiile, makrofaage ja dendriitrakke. Stimuleerib endoteelirakke ja makrofaage tootma kemokiine. IFN (T) keskne makrofaage aktiveeriv tsütokiin, osaleb nii loomuliku kui omandatud immuunvastuse reguleerimises, stimuleerib MHCI ja II klassi molekulide ekspressiooni APC-del, soodustab fagotsütoosi võimendavate IgG- alaklasside tootmist, aktiveerib neutrofiile. Anti-inflammatoorsed: IL10, transforming growth factor (TGF), IL1 retseptori antagonist (IL1Ra) IL10- enamasti immunosupressiivne (pidurdab teiste rakkude funktsioone), inhibeerib pro- inflammatoorseid tsütokiine (TNFa, IL1, IL6, IL12, IFN), inhibeerib MHCII ekspressiooni. TGF- fibroblastide kasvufaktor, armkoe tekitaja, inhibeerib B- rakkude proliferatsiooni, inhibeerib aktiveeritud makrofaage, blokeerib rakutsükli G1 faasi. (IL-1Ra) ei lase intensiivsel põletikulisel vastusel lisakahju tekitada, inhibeerides pro-inflammatoorsete tsütokiinide produktsiooni ning põletikku soodustavaid signaale.
Tänu AAKdele saame diagnoosida haigust, ennustada kliinilise haiguse teket, prognoosida haiguse kulgu, hinnata haiguse aktiivsust ja ravi efektiivsust. Kasutatakse: kaudne immunofluorestsents ensüümkaudne immunosorbent-test (ELISA) radioimmunopretsipitatsioonitest (RIP) Western blot e. immunoblotanalüüs automaatanalüsaator Raviks on praegusel ajal põhiliselt kortikosteroidid ja immunosupressiivne (tsüklosporiin) ravimteraapia. Senised ravimeetodid ei ole suunatud tekkepõhjuste vastu vaid on immunomodulaatorid, retseptorite, tsütokiinide jm. toimet pidurdavad ravimid. Olulised uute spetsiifiliste ravivõimaluste otsingud: autoantigeenide või nende osade vastase immunoloogilise tolerantsuse esilekutsumine: limaskestade kaudu manustatud autoantigeenid (suukaudsed, ninnapihustatavad preparaadid üksi või koos immunomodulaatoritega)
annaabi.ee 
