Histoloogia uurimine Uurimise põhialused - Koe ja sellest tulenevalt ka rakustruktuurid on erakordselt väikesed. Selleks, et neid uurida on histoloogia põhitööriistaks mikroskoop. Laias laastus siis kasutatakse erinevad valgus-ja elektronmikroskoope - Valgusmikroskoopia lahutus üle 0,2mikromeetri - Elektronmikroskoopia lahutus 1-2nanomeetrit -Lisaks veel spetsiifilised täpsustavad meetodid, mida kasutatakse vastavalt vajadusele: nt histokeemilised ja immunohistokeemilised töötlused, in situ hübridisatsioon jne. Histoloogilised preparaadid Sõltuvalt materjali iseloomust ja uurimise eesmärgist prepareeritakse rakke ja kudesid väga erinevatel viisidel. Elupuhune uurimine – kõige ideaalsem. Elusas organis enamikel juhtudel keeruline või võimatu, sest organid on hulkraksed, enamasti paksud,valgusele ja elektronkiirtele läbimatud. Nii saab uurida ainult pindmisi rakukihte. Seetõttu ongi vajalik lõikude tegemine, et näha sinna ''musta kasti'' sisse.
Nimetus: "Heat Induced Epitope Retrieval(HIER)". Ensümaatiline nimetus "Proteolytic Induced Epitope Retrieval (PIER)"). 8.Nimeta immunohistokeemias antigeeni taastavad meetodid 9.Immunohistokeemilise värvingu meetodil võib esineda mittespetsiifiline tausta värving: nimeta põhjus, kuidas vältida -Prim või sek ak mitte-spetsiifiline seondumine -Pesu pole korralikult tehtud -Endogeensed ensüümid 10.Millised kontrollvärvingud on vajalikud teostada immunohistokeemias 11.Nimeta peamised immunohistokeemilised meetodid -Immunofluorestsents meetod -PAP - peroksidaas-antiperoksidaas meetod -APAAP meetod alkaalne fosfataasantialkaalne fosfataas meetod -Avidiin biotiin meetod 12.Mis on kaksikvärving -Vaja ak-produtseeritud erinevates loomades/rabbit, goat/ -Kui erinevates loomadest võib kasutada nende mikstuuri (hoiad aeg kokku) -sek ak valik -Vastava substraadi valik 13.Immunohistokeemilisel värvingul tekkis väga nõrk signaal. Nimeta 5 peamist põhjust. -Ak lahjendus liiga nõrk