ning antikehade süntees. Lümfisõlmed paiknevad lümfisoonte ühinemiskohtades. Lümfotsüüdid satuvad sinna verega ja lahkuvad sealt koos lümfiga. Seal toimub patogeenide kahjustamine. Veel on lümfoidfolliiklid. Neid ei käsitleta organitena, kuna puudub kapsel, mis eraldaks neid ümbritsevatest kudedest. Paiknevad potentsiaalsetes patogeenide sissekäigu väratites ( nt suus mandlid). 11. Antigeenid. Immunogeenide üldine iseloomustus. Antigeensed determinandid. Hapteenid. Antigeenid on ained, mis tunnevad ära B-rakkude immunoglobuliinseid retseptoreid (BCR) või T-raku retseptorit (TCR) kompleksis koesobivusantigeeniga (MHC). Antigeeni molekuli omadused v iseärasused määravad ära, kas immuunsüsteem aktiveeritakse või kas antigeen tuntakse ära B- või T rakkude poolt. Peremehe bioloogiline süsteem määrab omakorda ära, kas BCRi või TCRiga interakterunud antigeen kutsub esile immunvastuse
kõikides immuunvastustes (professionaalsed). Need on makrofaagid, B lümfotsüüdid ja dendriitrakud. APC-rakud esinevad veres, põrnas, lümfisõlmedes, lümfifolliikulites, kudedes, organites ja nahas. Makrofaagid. Enamik makrofaagitüüpe ekspresseerib II klassi proteiine ja ekspressioon suureneb, kui makrofaag on aktiveerunud. Makrofaagid on laialt levinud nii lümfoid- kui ka mittelümfoidkudedes ja on eriti olulised partikulaarsete immunogeenide nagu bakterite antigeenide esitlemisel. B lümfotsüüdid. Kuigi neil ei ole märkimisväärset fagotsütootilist aktiivsust, on nad võimelised väikeseid molekulaarseid antigeene tabama, protsessima ja esitlema T helperitele. Nad esitlevad eriti efektiivselt antigeene, mis kinnituvad spetsiifiliselt nende pinna immunoglobuliinidega. Antigeeni presentatsioon läbi B lümfotsüüdi on oluline just humoraalse immuunsuse juures. Dendriitrakud.
annaabi.ee 
