II hiir materjal C. botulinum’i seerumite segu EI SÜSTITA ANTITOKSILIST SEERUMIT! III hiir uuritav IV hiir materjal Haigustekitaja isoleerimine. Kasutatakse toiduainete uurimiseks ning imikute botulismi puhul. Esmaskülviks kasutatakse munaagarit antibiootikumlisandiga. Identifitseerimiseks kasutatakse lisaks biokeemilistele testidele ka immunofluorestsentsmeetodit. Teetanus HAIGUSTEKITAJA. Clostridium tetani. Teetanus ehk kangestuskramptõbi on lihasspasmidega ja lihaste ületoonusega kulgev tokseemia, mida põhjustab haigustekitaja poolt produtseeritav eksotoksiin. UURITAV MATERJAL. Koetükikesed oletatavast traumakohast, ka haavaeritis, kirurgiline õmblusmaterjal. DIAGNOSTIKA. NB! Teetanuse diagnoos põhineb iseloomulikul kliinilisel pildil ja kliinilisel diagnostikal.
testi sensitiivsus ning spetsiifilisus on kõige kõrgem just süsteemse luupuse korral, oluliselt madalam on see aga teiste süsteemsete sidekoehaiguste korral ja samuti vanemaealistel patsientidel. Spetsiifiliste autoantikehade uuringud (nt anti-dsDNA, anti-Ro, anti- La jne) ei ole rutiinuuringud. Koesobivusantigeenidest on enam levinud HLA-B27 määramine, mis on oluline marker spondüloartropaaatiate korral. Organspetsiifikata autoimmuunhaiguste diagnoosimiseks kasutatakse: otsest immunofluorestsentsmeetodit, milles uuritavaks materjaliks on koelõik. Määratakse antigeeni olemasolu ja lokalisatsiooni koelõigus, nt glomerulonefriit – neerubiopsia külmutuslõigul määratakse neerupäsmakeses immuunkomplekside olemasolu, lokalisatsioon ja koostis (Ak isotüüp); kaudset immunoflorestsentsmeetodit: määratakse järgnevaid autoantikehi – ANA e tuumavastased antikehad; SMA e anti-smooth muscle cell antibodies; nii ANA kui ka SMA võib leida ka tervetel
annaabi.ee 
