I veri – määratakse antikeha ja antigeen, II veri – 2-3n hiljem antikeha – peab olema tõusnud vähemalt 4x. Nt III veri – (I ja II korral Ak 0) - 1:16. 17. Viiruste isoleerimine ja identifitseerimine Immuuntestid - ELISA – ensüüm + substraat > antigeen + antikeha reaktsioon ja nende vahel indikaatorsüsteem, nähtav, hinnatakse reaktsiooni. Elektronmikroskoop – kõhulahtisus (virione tuvastada), veiste ebarõuged (kärnas virionid). Immunofluorestsentsmeetod – uuritakse pimeväljas Immuundifusioon agargeelis – hobuste infektsioosne aneemia, maedi-visna, veiste leukeemia Reaktsioon toimub agargeelis. 1. metallmatriitsi vajutame agargeeli 2. puhastame agarist, et tekiksid kaevud. 3. aukudesse lisame vajalikud ained. Ümberringi uuritav proov ja keskele antikeha. Põhimõte – antikeha ja antigeen difundeeruvad üksteisele lähemale – tekib kokkupuutel reaktsioon. Pimedas vaadatakse tulemusi.Kopsud ja neerud sisaldasid veiste adenoviirust
HAIGUSETEKITAJA. Borrelia burgdorferi. See on endeemiline multisüsteemne haigus, sarnaselt süüfilisega kulgeb staadiumidena. Puugihammustusel sisenevad tekitajad nahaalusesse koesse, paljunevad lümfisüsteemis ja levivad organismis hematogeenselt. Artriit ilmneb umbes 2/3 infitseeritud inimestest. Püsivat immuunsust Borrelia suhtes nakkusejärgselt ei teki. UURITAV MATERJAL. • Ajuvedelik • Vereseerum DIAGNOOSIMINE ALGMATERJALI MIKROSKOOPIA Kaudne immunofluorestsentsmeetod, mis rutiinselt ei kasutata. SEROLOOGILINE UURIMINE on peamiseks diagnoosimismeetodiks. Haige vereseerumis määratakse ELISA abil IgM ja IgG tüüpi antikehade olemasolu.Kasutatavad diagnostikumid määravad antikehi nii B. burgdorferi kui B. garinii ja B. afzelii vastu. IgM antikehad ilmuvad paar nädalat pärast erüteemi teket (maksimaalselt 3–4 nädala pärast), püsivad 3-6 nädalat.IgG antikehad hakkavad tekkima umbes ühe kuu pärast ja püsivad vähemalt aasta, tihti ka aastaid.