Rahvusvahelise õiguse fundamentaalsed põhimõtted kirja pandud ÜRO hartas 1) Riikide suveräänsus ja võrdõiguslikkus a. Riikidel on ainuvõim oma territooriumi ja elanikkonna üle e avaliku võimu võib teostada ainult vastava riigi valitsus b. Riigil on õigus nõuda, et territoriaalset tervikut austatakse teiste riikide poolt 1 c. Riigil on õigus toetuda immuniteedile välisriigi kohtutes küsimustes mis puudutavad avalik-õiguslike funktsioonide täitmist d. Kõik riigid on õiguslikus mõttes võrdsed 2) Riigi siseasjadesse sekkumise keeld a. Riigid ei tohi sekkuda asjadesse mis oma olemuselt kuuluvad teiste riikide siseasjade hulka 3) Tülide rahumeelse lahendamise kohustus a. Riigid peavad lahendama omavahelised tülid viisil mis ei ohusta
esindaja. Vaba mandaat tähendab, et parlamendi liikmeid ei saa tagasi kutsuda ning neile ei saa anda õiguslikult siduvaid juhiseid, neid ei saa anda ka erakond (iseasi kuidas see faktiliselt on). Parlamendi liikmel on enamikes riikides saadikupuutumatus ehk immuniteet (parlamendi liikme võib vahistada või võtta kriminaalvastutusele ainult parlamendi nõusolekul va kui liige tabatakse teoslt). Immuniteet on tagatud ka eesti põhiseadusega. Lisaks immuniteedile kuulub parlamentääri õigusliku staatuse hulka ka indemniteet (parlamendi liige ei ole õiguslikult vastutav parlamendis peetud sõnavõttude ega hääletuste eest). Eestis samuti kehtiv. · Valitsus on täitevvõimu organ. Tegemist on kollegiaalse organiga mis koosneb peaministrist ja ministritest. Ministreid võidakse nimetada portfelliga (juhivad ministeeriumit) ja portfellita (ei juhi ministeeriumi kuid on valitsuse liikmed ning hääleõiguslikud)