See tähendab, et üks lepingupool oli teisest kõrgemal positsioonil. Läänisuhe oli isikuline. See tähendab, et kehtis põhimõte ,,minu vasalli vasall ei ole minu vasall" ehk kuningalle allusid ainult suurfeodaalid, aga mitte enam väikefeodaalid ega rüütlid, kes allusid nende suhtes üks aste kõrgematele. Läänipüramiidi kõrgeim isik oli kuningas. Kuningale allusid suurfeodaalid, kellele omakorda allusid väikefeodaalid. Kõike madalamal positsioonil olid rüütlid. Immuniteedikirjade järgi läksid osad riigivõimu funktsioonid suurfeodaalidele. Suurfeodaalid said õiguse kohut mõista ja makse koguda. Talupoja ja tema isanda suhe erines vasalliteedist. Talupojad ei olnud vabad, vaid nad sõltusid oma isandast. Samuti polnud isandal konkreetseid kohustusi talupoja suhtes. Sarnasuseks on aga see, et tegemist oli tingliku maaomandiga ja selle eest tasumine oli samuti sama. Tinglik selletõttu, et näiteks kuningas võis maa suurfeodaalilt ära võtta
Läänisuhe oli: 1. Lepinguline kummalgi poolel olid oma kohustused, nende täitmatajätmisel vasallisuhe katkes. 2. Hierarhiline üks lepingupool oli teisest kõrgem. 3. Isikuline kehtis põhimõte "minu vasalli vasall ei ole minu vasall" ehk kuningale allusid ainult suurfeodaalid, aga mitte enam väikefeodaalid ja rüütlid. Läänipüramiid: 1. Kuningas 2. Suurfeodaalid 3. Väikefeodaalid 4. Rüütlid Immuniteedikirjade abil läksid osad riigivõimu funktsioonid suurfeodaalile. Nad võisid: 1. Kohut mõista 2. Makse koguda Talupoeg ja isand Talupoja ja tema isanda suhe erines vasalliteedist. Talupojad ei olnud vabad, vaid nad sõltusid oma isandast. Samuti polnud isandal konkreetseid kohustusi talupoja suhtes. Sarnasuseks on aga see, et tegemist oli tingliku maaomandiga ja selle eest tasumine oli samuti sama. Tinglik selle pärast, et näiteks kuningas võis maa suurfeodaalilt ära võtta