Tavanorme on õigusega raske muuta. Moraalinormid nad on inimeste ühiselu, inimeste käitumis reeglid, mis vastavad ühiskonna vaadetele, arusaamadele headusest ja kurjusest, õiglusest ja ebaõiglusest, aususest ja alatusest. Eriti püsivad väärtuse hinnangud, mõjutavad inimeste käitumise kogu elu. Moraalinormid on alati käitumiskohustus, millel ei ole alternatiivi. On olemas üldhumanistlikud ja egotsentristlikud moraali normid(egoism, immoralism ja hundi moraal. Ideaaljuhul kattub moraalinorm õigusnormiga. Korporatiivsed normid erilises korras kehtestatud käitumisreeglid, mille täitmine on garanteeritud korporatiivse organisatsiooni poolt. Need normid kehtivad üksnes organisatsiooni liikmete suhtes. Täna päeval kontrollitakse organisatsiooni tegevuse ja korra riigis kehtiva seadusandlusega. Üks osa nendest on vabatahtlikult kujunenud (poliitilised
kaotamiseks). Veel: nn ausate varaste sootsiumis kehtib põhimõte, et fraieritelt (tavakodanik; vaba inimene) varastamine on igati kiiduväärt tegu, kuid ei ole midagi loomuvastasemat kui varastamine nende endi sootsiumi liikmelt. Selgitame, et üldhumanistlikke väärtusi kandvale moraalinormide kompleksile (õiglus; õilsus; headus) vastandub partikulaarseid taotlusi kandev egotsentrism (egoism, immoralism, hundimoraal). Ühiskonnakesksed üldhumanistlikke väärtusi kandvad moraalinormid ning partikulaarsed moraalinormid on ühe ja sama üldisema nähtuse (moraalinormide) kaks vastandlikku komponenti. Nad võivad ideaaljuhul esineda lahus, aga praktikas tavaliselt põimuvad mingis vahekorras. Tihti kasutatakse mõistet kaksikmoraal, millega tavaliselt tähistatakse sõna ja teo lahkuminekut. Selline lahkuminek võibki olla positiivse ning negatiivse moraali põimumise peegeldus.
annaabi.ee 
