maakaitsestruktuuriks. 7. Toetame stabiilsusvööndi laiendamist ja kindlustamist Euroopa Liiduga piirnevatel aladel Ida- ja Kagu-Euroopas, Lõuna-Kaukaasias, Lähis-Idas ja Vahemere maades. 8. Pooldame Euroopa Liidu laienemise jätkumist Kopenhaageni kriteeriumide alusel. Kõiki kandidaatriike tuleb kohelda nõudlikult ja samaväärselt, kuid riigi iseärasusi arvestades. 9. Toetame ühtsust liikmesriikide varjupaiga andmise reeglites ja immigratsioonipoliitikas. 10. Tähtsustame võrdõiguslike, heanaaberlike ja igakülgselt avarduvate suhete arendamist Eesti naaberriikidega Läänemere ääres. 11. Oleme seisukohal, et euroopalike ja üldinimlike väärtuste austamisel põhinev kultuuriline, majanduslik ja keskkonnaalane koostöö Venemaaga aitab kaasa demokraatia ning rahvusvaheliste suhete stabiilsuse tugevdamisele. Sisejulgeolek Sisejulgeoleku tagamisel on Eesti Keskerakonna prioriteediks võitlus selliste ohtudega nagu
(Patterson, 2013, p. 201; D. V. Edwards, 1998, p. 227) Rääkides latiinodest, tuleb mainida, et just nende hääled on valimistel sageli kaalukeeleks. Nimelt on latiinod majanduslikes küsimustes pigem liberaalsed ning sotsiaalses plaanis konservatiivsed, pooldades üheaegselt juskui kahe partei vaateid. Siiski on viimastel valimistel õnnestunud just Demokraatlikul parteil latiinod enda poole võita, kuna viimastele ei sümpatiseeri vabariiklaste seisukohad immigratsioonipoliitikas ning nad tunnetavad ohtu oma kogukonnale. (Patterson, 2013, pp. 201-202) Niisiis võib öelda, et Demokraatliku partei toetajateks on pigem mustanahalised ja latiinod, kui valged ameeriklased; pigem noored kui vanad; religioonilt pigem juudid kui katoliiklased või protestandid. Sissetuleku poolest moodustavad demokraatide valijaskonna tuumiku eeskätt töölisklassi ning madalama keskklassi esindajad. (Patterson, 2013, p. 200; D. V. Edwards, 1998, p