Ülevaade Ränded Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise asukoha vahetus üle haldusüksuse piiri. Kui inimesed Vahetavad elukohta riigi piires, on tegemist siserändega, kui aga elukohavahetus toimub üle riigipiiri, on tegemist välisrände ehk rahvusvahelise rändega. Neid inimesi, kes riigist lahkuvad, nimetatakse emigrantideks, neid aga, kes riiki saabuvad, immigrantideks. Sisse- ja väljarände vahet teatud ajavahemikul iseloomustab rändesaldo. Emigratsiooni tähtsamateks põhjusteks on looduskatastroofid, sõjategevus, etnilised või usulised konfliktid kuid ka tööpuudus kodumaal. Endale valitakse uueks elukohaks maa, kus on soodne kliima, sobilik graafiline piirkond ning muidugi parem võimalus tööd saada. Tänapäeval on emigratsioon ja migratsioon peaaegu kõikides maades väga range kontrolli all. 21. sajandil peamiselt rändeid Euroopa suunas,
2006 14 819 17 435 11,1 12,9 2007 15 741 17 548 11,8 13,0 Ränded Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus üle haldusüksuse piiri. Kui inimesed vahetavad elukohta riigi piires, siis on tegemist siserändega, kui elukohavahetus toimub aga üle riigipiiri, siis nimetatakse seda välisrändeks ehk rahvusvaheliseks rändeks. Neid inimesi, kes riigist lahkuvad kutsutakse emigrantideks, kes aga riiki saabuvad immigrantideks. Sisse- ja väljarände vahet teatud ajavahemikul iseloomustab rändesaldo. Rände põhjused: majanduslikel põhjustel, perekondlikel põhjustel, poliitilistel põhjustel, usulistel põhjustel, sõdade tõttu, looduskatastroofide tõttu, näljahädade ja epideemiate tagajärjel. Mõju rahvastikuprotsessidele Ulatuslik ränne on avaldanud väga suurt mõju Eesti rahvastikuprotsessidele.
on elu Eestis käinud kahel korrusel. Ühel korrusel valitsejad ja nende vasallid; alumisel korrusel rahvas, kes elab riigikorrast hoolimata oma elu – ja säilitab ennast. Eestlased on lausa kohanemise geeniused. Õpetas ju talupidamine kolme asja: praktilist meelt, traditsioonide ja tõekspidamiste austamist ning oludega kohanemist. Eestlaste edu aluseks välismaal on olnud individuaalne kohanemine keskkonnaga. Kanadas ja mitmes teises riigis peeti eestlasi parimateks immigrantideks. Kangelaslikkus traditsioonilises mõttes on eestlasele võõras. Eestlase jaoks on kange mees see, kes sõjast (elusa ja tervena) tagasi koju tuleb. Aga mitte see, kes seal kangelaslikult surma saab. Eestlasel pole kompleksi, et siin on aegade jooksul kõigile meele järgi oldud – eestlane on hoopis uhke, et on ellu jäänud. Ka vabadusvõitlejatesse-dissidentidesse ei suhtuta meil kui kangelastesse, pigem vaadatakse neid kui natuke tolasid. Eestlane hindab hoopis pragmatismi –
annaabi.ee 
