5) Väärtused on kehtiva õiguse immanentseks osaks Dreier leiab, et kehtiva õiguse immanentne osa on õiguseetilised printsiibid. Valitseva eetilise seisukohaga vastuolus olev norm ei saa kehtiv olla. See saab olla küll objektiivne õigus, kuid ei midagi enamat. Minimaalne eetiline õigustus peab alati juriidilise õigustuse juurde kuuluma (seega on JOKK üksi paha). Selle rõhutamine, et väärtused peavad olema kehtiva õiguse immamentne osa. Kehtiv õigus on normid+see mis on hea ja õiglane (mitte ainult normide maailm, mitte ainult õiguspositsivistlik arusaam). DOGMAATIKA VERSUS PRINTSIIP - mõlemad on tänapäevased vahendid õigusele vastava otsustuse leidmisele, need ei ole omavahel vastuolus ega konkureerivad. 1.2 Normi sisu ja reaalne struktuur Väärtusjurisprudentsi jaoks ei ole norm kunagi valmis ja rakendatav. Normi tegelik mõte saab
Siis kasutad printsiipe. Väärtusõiguse tekkimine = objektiivne õigus + printsiibid. 5) Väärtused on kehtiva õiguse immanentseks osaks (R. Dreier). Valitseva eetilise seisukohaga vastuolus olev norm ei saa kehtiv olla. See saab olla küll objektiivne õigus, kuid ei midagi enamat. Minimaalne eetiline õigustus peab alati juriidilise õigustuse juurde kuuluma (seega on JOKK üksi paha). Selle rõhutamine, et väärtused peavad olema kehtiva õiguse immamentne osa. Kehtiv õigus on normid+see mis on hea ja õiglane (mitte ainult normide maailm, mitte ainult õiguspositsivistlik arusaam). Väärtusjurisprudents on olnud abiks otsuste tegemisel ajast aega. 20 saj ja 21 saj jätkuvalt on toonud jõuliselt juurde väärtuspõhise lähenemise. 1.2.Normi sisu ja reaalne struktuur Väärtusjurisprudentsi jaoks ei ole norm (ei see mis on kirja pandud ega ka see, mille ise kujundame) kunagi valmis ja rakendatav. Normi tegelik mõte saab selgeks normi
annaabi.ee 
