Mõne aja pärast hakkas ta kasti pandult kohe kangile vajutama. Niisiis seda kindlal eesmärgil.Tema käitumist kinnitati toiduga.Operantse tingimise uurija oli ka Burrhus F.Skinner.Uurides eri tasustamisviiside kasutamist, leidis Skinner muu hulgas, et õpitu kinnistub kõige paremini siis , kui õiget käitumist tasutatakse juhuslike ajavahemike tagant(ebaregulaarselt). 3.Sotsiaalne õppimine ehk mudel õppimine tähendab õppimist sotsiaalsete eeskujude jäljendamise ehk imiteermise kaudu. Suur osa sotsiaalsest käitumisest omandatakse teiste inimeste käitumise jäljendamise teel.Nii võib väikelastel olla eeskujuks nende vanemad,noortel iidoli käitumine jne Sotsiaalset õppimist iseloomustavad: 1. Uue käitumisviisi omandamiseks piisab tihtilugu selle ühekordset nägemist 2. Nähtut ei pruugita jäljendada kohe, vaid alles siis kui tekib sobiv olukord 3. Uus käitumisviis omandatakse sageli ilma välise tasustuseta. 4
piirkonnast teise. Ühiskonna ajalugu koosneb: Innovatsioon Innovatsiooni diffusioon (levivad ruumiliselt laiali) Ei ole olemas mingit üldist arengutrendi, ühiskonna areng on üsna juhuslik. Oluline nähtus selle teooria juures: immiteerimine ehk jäljendamine. Sellele nähtusele on oma teooria üles ehitanud Gabriel Tarde (1843-1904): Inimteerimine on olulisim sotsiaalne protsess, sotsiaalse elu ja muutuste alus. Imiteermise teel levivad ka näiteks enesetapud (vaidles Durkheimiga). Innovatsioonid sünnivad erinevate sotsiaalsete mõjude kombineerumisest ühes indiviidis. Innovatsioon levib ringina algpunktist imiteerimise teel laiali. Kaariku diffusioon kaarikute levik. Kaoseteooria. Pärineb eelkõige loodusteadustest, füüsikast jne, on püütud rakendada ka sotsiaalteadustes. Kaos tähendab süsteemi ettearvamatut käitumist. Kaootiline käitumine on
annaabi.ee 
