intonatsioonikontuur?). Oksaar: Jakobsonil ei olnud õigus, (arvas, et tüpoloogiliselt haruldased vormid ilmuvad hiljem). Vokaalharmoonia ilmub soome lastel kohe ja vead praktiliselt puuduvad (va üks Toivaise kirjeldet kö/ko vale valik). Ungari lastel on aga sellega rohkem raskusi (ungari vokaalharmoonia keerulisus?). Vokaalharmooniat palju juba lalinas, nii et see on keele vok. harm. eeletapp. 5. Sõnavara areng. Esimeste sõnade semantilised iseärasused. Imitatiivid. Esimesed sõnad on foneetiliselt väga ebatäpsed Keren: uurimise kolmandal kuul (1.0 1.1) oli ainult 9% uutest sõnadest enam-vähem täiskasvanu moodi, 1.5.-1.6 oli juba 45% enam-vähem õiged. Paljudel lastel esineb nn leksikaalne spurt. Kerenil oli see umbes 1.4 vanuses (enne 25. alla 25 sõna nädalas 25. nädal 44 uut sõna, 26. nädal 36, 27. 31 ja siis jälle alla 25). Kile: sõnade omandamise keskmised näitajad (Handbook
motiveeritud (nt piip-piip rohkem, kolisema veidi vähem). Et eri keeltes helisid täpselt ühtmoodi ei matkita, viitabki ka nende sõnade puhul teataval määral motiveeritud tähendusseosele (mõtle, kuidas eri keeltes koerad hauguvad). Väidetavalt on onomatopoeetilise sõnavara hulk keeltes väike, eesti ja soome keeles siiski suurem (Koponeni väitel isegi kuni 7%). Motiveeritud tähendusseos Onomatopoeetilised ja deskriptiivsõnad ehk imitatiivid (linnunimetused kiivitaja, koovitaja, kägu; nurr, kiisu, pomm) Häälikusümbolism (võimalus kasutada mingeid häälikuidmõne kindla tähenduspiirkonna sõnades, nt i-häälik ja väiksed asjad (kilu, kine, kitsas, tilluke, killuke, pisi jne), laiad asjad (avar, lai), ö kui ebameeldiv asi/nähtus vm (möga, plöga, mögisema, plödisema, kööbakil, mörises). Kumb kumma tingib, kas teatud häälik teatud tähenduse või
annaabi.ee 
