Sääsed on nii väikesed et ka nõrgema löögiga võib vaesekese täiesti lamedaks litsuda. Inimeste poolelt on see aga hea, et neist nõnda kergesti lahti saab. Nende kehas pole mürke, mis teeksid nende ärasöömise või puudutamise vaenlastele vastikuks. Pistesääski kogu maailmas on kokku umbes 2000 liiki. Kuid Eestis inimese naha sisse iminokka võivad tulla puurima hallasääsed, linnusääsed, soomussääsed, metsasääsed ja laulusääsed. Nende elus on neli järku: muna, vastne, nukk ja valmik. Enamuse oma elust veedavad nad varjulistes põõsastikes, tihedas rohus ja metsaservades. Hallasääsed Hallasääsed on meil ühed arvukamad sääsed metsasääskede kõrval, neid on neli liiki. Hallasääsked tulevad verd imema õhtu ja öötundidel juunis ja augusti lõpus
Sääsk Simone Sui Juhendaja: Siret Saarniit 8. Klass Ääsmäe Põhikool 10.03.13 Sääsk RIIK: loomad HÕIMKOND: lülijalgsed KLASS: putukad SELTS: kahetiivalised Paljud sääsed toituvad taimemahlast, suur hulk imevad selgroogsete loomade verd. Inimese naha sisse iminokka puurima võivad tulla hallasääsed linnusääsed soomussääsed metsasääsed Ainsad kohad maakeral, kus me neid ei leia, on kõrbed Click to edit Master text styles (Massiliselt elab sääski taigas ja Second level tundras) Third level
Selleks et vältida imetava vere hüübimist, "süstib" sääsk ohvrisse oma süljenäärmete eritist. Pärast vereimemist lendab emane sääsk vaevaliselt, raske kõhutäie käes ägades, mõnda varjulisse paika seda seedima. Umbes nädala möödudes hakkab ta munema. Pärast munemist võib emane sääsk aga taas tulla verd imema. Selline vereimemise-munemise tsükkel võib toimuda suve jooksul mitu korda kui just sääsk enne ei hukku. Isased sääsed kasutavad oma iminokka üksnes taimedelt mahla imemiseks. Nemad ei tule kunagi loomadelt verd imema. Üsna ruttu, pärast paaritumist isased sääsed hoopis surevad. Nende seemnerakud hoitakse alles emaslooma suguteedes, kust neid siis jaokaupa munade viljastamiseks kasutatakse. Vaid mõningate liikide, näiteks majasääse, emasloomad suudavad muneda üksikuid mune ka ilma verise kõhutäiteta, kasutades vastsestaadiumis kogutud varuaineid ja taimedest imetud mahla. Enamikul sääseliikidel ei hakka sugurakud ilma
annaabi.ee 
