18.teab kalade ehituse seost veelise eluviisiga ning kalade osa looduses · Ehituse seos veelise eluviisiga- on voolujoonelised, hingavad lõpustega, uimed, keha katavad soomused, arenenud on lõhna- ja maitsmismeel, kuulmis- ja kompimismeel, on kõigusoojased (kehatemperatuur sõltub ümbritseva keskkonna temperatuurist). · Osa looduses- on toiduks. 19.teab kahepaiksete ehitust, eluviisi ka elupaika ning osa looduses · Ehitus- varvaste otsad on laienenud iminappadeks, varbad pikenenud ning neid ühendavad laiad nahklestmed, pole sama, väike pea, kaks paari jäsemeid, puudub kael, suured punnis silmad, puuduvad soomused, niiske keha. · Eluviis- kaitseb kaitsevärvus, elab nii vees kui maismaal, saaki haaravad kleepuva keelega, on kõigusoojased. · Elupaigad- elavad nii vees kui maismaal. Ebasoodsate elutingimuste eest poeb vette, hiirte urgu, samblasse või kändude alla.
Süvameres elavate suuremate vähkide välisparasiidid. Kl. keelussid (Pentastomida): Usjas kere jäsemeteta, pea viie lühikese sõrmja jätkega, neist keskmisel suu, külgmistel küünised. Kere jätketeta. Lahksoolised. Vastne 4-6 lühikese jalaga. Kl. lõpushändsed (Branchiura): Lame ketasjas pearindmikukilp katab nelja rindmikulüli lühikeste ujujalgadega; tagakeha mandunud, lõpeb laia hargiga. Ülalõuad moondunud imikärsaks, eesmised alalõuad moondunud iminappadeks. Peas paar liitsilmi ja kaks paari väikesi vastsesilmi. Kesksool pimejätketega, kohane hulga vere varumiseks. Näide: kalatäi (Argulus foliaceus). Kl. kõrgemad vähid (Malacostraca): Rindmikulülisid ikka 8 (neist eesmised võivad peaga kokku kasvada), tagakehalülisid 6 või 7. Ka tagakehal on jalad. Eespoolsed rindmikujalad võivad olla muutunud lõugjalgadeks. Suguavad ikka ühes kohas: emastel 6., isastel 8. rindmikulülil. Näide: järve-kirpvähk (Gammarus. lacustris) ja
annaabi.ee 
