Suhtlemisvahend artikuleeritud kõne žestid, häälitsused abstraktne ja Mõtlemine konkreetne konkreetne Töövõime esineb puudub Inimese evolutsioonietapid Puu otsas elavad ahviliste eellased ehk kandlased Tarsiidae elasid umbes 38 miljonit aastat tagasi. Kandlased on poolahviliste ja ahviliste vaherühm. Neil on suured silmad, paljad kõrvad ja hüppamiseks eriliselt kohastunud tagajäsemed ja pikad iminapjad varbad. Inimahvide tõenäolised eellased ilmusid Maale umbes 26 miljonit aastat tagasi. * Australopiteekused Australopithecus ehk lõunaahvi d elasid umbes 1…6 miljonit aastat tagasi. Arengult olid australopiteekused inimahvide ja inimese vaheaste. Nad käisid kahel jalal, peaaju oli inimahvide omast rohkem arenenud. Elasid lagedal maal, kus ei piisanud taimset toitu, hakkasid sööma ka loomset toitu, seega ka pidama jahti. See toitumiskohastumus tõi kaasa algeliste tööriistade
Mõtlemine abstraktne ja konkreetne konkreetne Töövõime esineb puudub Inimese evolutsioonietapid Puu otsas elavad ahviliste eellased ehk kandlased Tarsiidae elasid umbes 38 miljonit aastat tagasi. Kandlased on poolahviliste ja ahviliste vaherühm. Neil on suured silmad, paljad kõrvad ja hüppamiseks eriliselt kohastunud tagajäsemed ja pikad iminapjad varbad. Inimahvide tõenäolised eellased ilmusid Maale umbes 26 miljonit aastat tagasi Australopiteekused Australopithecus ehk lõunaahvid elasid umbes 1...6 miljonit aastat tagasi. Arengult olid australopiteekused inimahvide ja inimese vaheaste. Nad käisid kahel jalal, peaaju oli inimahvide omast rohkem arenenud. Elasid lagedal maal, kus ei piisanud taimset toitu, hakkasid sööma ka loomset toitu, seega ka pidama jahti.
Mittesuguline pooldumine, jagunemine, pungumine, suguline. Põlvkonniti võib paljunemisviis erineda. Ebasoodsad tingimused elavad üle tsüstidena. Inimese evolutsioon: Charles Darwin Inimese lähimateks sugulasteks on inimahvid (kehaehitus, füsioloogia, käitumine, haigused, kromosoomide ehitus, valkude koostis). Inimese evolutsioonietapid: 0) Kandlased (umbes 38 miljonit aastat tagasi, puu otsas elavate ahvide eellased, suured silmad, paljad kõrvad, hüppamiseks kohastunud tagajäsemed, iminapjad varbad). 1) Lõunaahvid e australopiteekused (umbes 1-6 miljonit aastat tagasi, inimahvide ja inimeste vaheaste, kahel jalal, aju rohkem arenenud, lagedal maal, sõid ka loomset toitu, algelised tööriistad). 2) Osav inimene e homo habilis (umbes 2 miljonit aastat tagasi, suurem koljumaht, kivist tööriistad). Aafrikas oli sel ajal veel mitmeid hominiidiliike, mis osutusid evolutsiooni tupikharudeks. 3) Püstine inimene e homo erectus (umbes 0,2-1,6 miljonit aastat tagasi, rändasid
annaabi.ee 
