Toes on silmastel kõhrene ja sidekoeline, luukude puudub. Neid iseloomustab omapärane segu vanapärastest ning samas tugevat spetsialiseerumist näitavatest tunnustest. Neil on sarvainest hambad, limane soomusteta nahk; ; neil pole paarisuimi ega eristunud samauime; lihaselisi lõpuskotte toetavad väljaspool lõpuseid paiknevad lõpusekaared ning ninamiku ülapoole keskosas avaneb paaritu ninasõõrme kaudu suur haiste-hüpofüüsikott. Suu on neil imilehtrina, mida toetab sõõrjas kõhr. Võimas toesega keel talitleb oherdi või pumbakolvina. [1, 2, 7] Üldiselt elavad silmulised mage- kui merevees, sigivad ainult magevees. Areng toimub moondega. Vastsejärgus enne metamorfoosi, pole silmudel ümmargust imisuud, hambaid ega silmi ja ka uimed on vähe arenenud. [1] Levinud on silmud mõlema poolkera parasvöötmes, mageveelised või siirdevormid. Umbes on teada 24 nüüdisliiki. Eestis võib esineda nendest 3 liiki: merisutt (Petromyzon marinu),
Isane ehitab liivasele põhjale taimede vahele kuni rusikasuuruse kerakujulise pesa, liimides selleks neerude eritise abil kokku mitmesuguseid taimeosi. Valminud pesasse ajab isane ühe või mitu emast kudema. Pärast kudemist jääb pesa valvama. 8. JÕESILM ei ole kala vaid kuulub sõõrsuuste hulka. Ussilaadse kujuga, pea külgedel paiknevad lõpusavad. Elab meres, toitub põhjaloomakestest aga ka teistest kaladest. Imeb ennast imilehtrina talitleva suu abil surnud või elusate kalade külge ja kaabib neilt sarvhammastega kudesid. Koeb jões aprillist kui juuni esimese pooleni. Marjaterad koetakse emase poolt valmistatud lohukestesse, pärast kudemist silmud surevad. Munadest koorunud vastsed- liivasonglased, erinevad tunduvalt täiskasvanutest, elavad jõe põhjamudas kuni 6 aastat ja siis mere vist. 9. MERISUTT on jõesilmust suurem, kuni 1 m pikk. Esineb peale Põhjalahe kogu Läänemere ulatuses
annaabi.ee 
