https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ic.html 5. Leia järgmised riigi rahvastikku iseloomustavad näitajad a) Naiste ja meeste keskmise eluiga. Kas see on kõrge või madal? Naiste keskmine eluiga on 83 aastat, meestel 78. See on kõrge, maailmas 19. kohal. b) Sündimuse, suremuse ja imikusuremuse näitajad · 13, 23 sündi tuhande inimese kohta (2012) · 7, 02 surma tuhande inimese kohta (2012) · 5 imikusurma 100 000 sünni kohta (2010) c) Mitu last sünnib keskmiselt naise kohta? Naise kohta sünnib keskmiselt 1,89 last. (2012) d) Kas sündimus on viimasel ajal suurenenud või vähenenud? Sündimus on viimasel ajal suurenenud. e) Milline on viimase 5aasta jooksul sündinud poiste ja tüdrukute suhe? 1,04 poissi ühe tüdruku kohta. f) Millises demograafilise ülemineku etapis on selle riigi rahvastik? Millest seda järeldad?
rannikualad on kohe eriti tihedalt asustatud, eriti pealinn Rabat ja Maroko suurim linn Casablanca. Lõuna-Marokos on rahvastiku tihedus väiksem kui 4 ehk seal palju rahvast ei ela. (Joonis 1) Joonis 1 Rahvastiku paiknemine Marokos. 3. Loomulik iive Sündimus on Marokos 19,19 sündi 1000 inimese kohta, suremus 4,75 surma 100 inimese kohta. Loomulik iive Marokos on 19,19-4,75= 14,44 Imikusuremus on peaaegu 30 imikusurma 1000 elussünni kohta. Keskmiselt on ühe naise kohta lapsi 2,2. 2008 aasta andmete järgi Maroko rändesaldo on -0,77 sisserännanut 1000 inimese kohta, see on natukene väiksem, kui on maailma keskmine ja võrreldes teiste piirkondadega on see üsna keskmine, sellepärast et osades piirkondades on rändesaldo üle 25 ja on ka piirkondi, kus rändesaldo jääb alla -20. Enamus Marokost väljarändajatest lähevad Prantsusmaale (759). Natukene väiksem arv
sotsiaalmajanduslikud tingimused ühiskonnas. *Puudulikud vanemlikud oskused kahjustavad rängalt lapse tervist ja lapse heaolu. Head ja usalduslikud perekondlikud suhted on lapse depressiooni ja suitsiidi kaitseteguriks. *Raputatud lapse sündroomi all kannatab 40,5 alla üheaastast last 100 000 lapse kohta (USAs 26). *Viimaste aastate lõikes on 41% 1-4 aastaste laste surmadest tinginud õnnetusjuhtumid, mürgistused või traumad. *2012.a. registreeriti 50 imikusurma. Vanuses 0-4 suri samal aastal 66 last ja vanuses 5- 9 näol hukkus 7 last. *Eesti paistab ELs silma keskmisest kõrgema narkoainete ja alkoholi tarvitamise sagedusega 15–16a. kooliõpilaste seas. * Väärkoheldud lapsel võivad välja kujuneda käitumishäired, tema psüühiline ja emotsionaalne heaolu on saanud kahjustada, mis omakorda soodustavad krooniliste haiguste tekkimist ja nõrgendavad üleüldist immuunsussüsteemi. Pideva hirmutunde,