Indeksid ehk deiktikud jagatakse tüüpiliselt kolme rühma: A) indeksikaalsed ruumisõnad (eelkõige asesõnad see ja too, määrsõnad siin ja seal); B) indeksikaalsed ajasõnad (näit täna, homme, üleeile); C) indeksikaalsed isikusõnad (eelkõige isikulised asesõnad mina, sina, meie jm). 2.3. Ikoonid Ikoonid on märgid, mille vorm mingi viisil sarnaneb tähendusele. Ikoone jaotatakse omakorda kolme liiki: imidziteks, diagrammideks ja metafoorideks. 2.3.1. Imidzid Imidzid on märgid, mille vorm sarnaneb tähendusega visuaalselt või heliliselt. Inimese kujutis liiklusmärgil on näiteks selline imidz. Kõneldud keeles on imidzid eelkõige deskriptiivsõnad, mis heliliselt "kirjeldavad" mõnda häält. Omakorda selgeim rühm on onomatopoeetilised sõnad, mille tähendus ongi see hääl, mida nad kirjeldavad, näiteks sahin, solin, auh, kikerikii, kopp-kopp jne. Kõigi deskriptiivsõnade kohta ei saa siiski öelda, et nad otseselt kopeeriksid mingit häält
buliimikuks. Võib jääda mulje, et haridus pole oluline, kuna kuulsad ja rikkas staarid nagu Britney Spears ja Paris Hilton koolipingi nühkimisele aega ei paista kulutavat. Sellise elu kujutamist ei tohiks võtta tõsiselt, kuna särast ja glamuurist kirjutatakse rohkem kui sellest, et ka meediastaaris on inimesed- koos kõikide oma probleemide ja muredega. Tänapäeva meedias domineerib pealiskaudsus. Pressil ei jää enam aega arutluseks ja süüvimiseks. Olulised on imidzid ja sensatsioonid, meelde jäävad pseudosündmused. Hugh Auden on öelnud, et see, mida massimeedia pakub on mõeldud tarbimiseks nagu toit, unustamiseks ning uue roaga asendamiseks. ELU24s loetakse, et staar on rase, ning seejärel minnakse oma eluga edasi ja järgmine päev ei mäletatagi loetud uudist. Info kiire leviku tõttu iseloomustavad artikleid nii keelelised kui ka faktilised vead, ehk ei ole tähtis, kes kellele
annaabi.ee 
