Su suu mu suus su närvilülid mu närvikees, su suu mu suus su süda tuksub kui minu sees. Kus lõped sa? Kus algan ma? Kes lahutas küll lained merest? Su verelibled minu verest? Üksteisest kumbki põlev laast. Kes tõstis me jalad maast? Vaid kõrged kohad, tornid, mäed! Aeg langeb alla, ära heidet: suu suul ja ühte kasvand käed, me igavikku ära peidet. Kus algab päev? Kus lõpeb öö? Näen hinge kinni pidaden: see, millest elan, see on - õnn. Üks olemine imeuus: me sammud kaotand maise tee, ei tagasi vii too, ei see. Su suu mu suus su hing mu kehas - me hõljume ehas.
Su suu mu suus su närvilülid mu närvikees, su suu mu suus su süda tuksub kui minu sees. Kus lõped sa? Kus algan ma? Kes lahutas küll lained merest? Su verelibled minu verest? Üksteisest kumbki põlev laast. Kes tõstis me jalad maast? Vaid kõrged kohad, tornid, mäed! Aeg langeb alla, ära heidet: suu suul ja ühte kasvand käed, me igavikku ära peidet. Kus algab päev? Kus lõpeb öö? Näen hinge kinni pidaden: see, millest elan, see on - õnn. Üks olemine imeuus: me sammud kaotand maise tee, ei tagasi vii too, ei see. Su suu mu suus su hing mu kehas - me hõljume ehas.
su suu mu suus suu suul ja ühte kasvand käed, me hõljume ehas. me vili küpseb samas vihus. me igavikku ära peidet. Su suu mu suus Kus algab päev? su närvilülid mu närvikees, Kus lõpeb öö? su suu mu suus Näen hinge kinni pidaden: su süda tuksub kui minu sees. see, millest elan, see on - õnn. Kus lõped sa? Üks olemine imeuus: Kus algan ma? me sammud kaotand maise tee, Kes lahutas küll lained merest? ei tagasi vii too, ei see. Su verelibled minu verest? Üksteisest kumbki põlev laast. Ekstaas Sinine terrass Ah!Toredaim on elamine maine Täis roosat eha sinine terrass, ja vägev vere surematu püüd! kus punast tülli laotand akendelle Mind võidab Rõõmu ihar, hõiskav ning purpurrätiku mu õlgadelle hüüd
annaabi.ee 
