Nt Winckelmanni teos "Antiikkunsti ajalugu". On seotud valgustajate ideoloogiaga. Usuti mõistuspärastesse loodusseadustesse ja nendele toetuvasse maailmakorda. Valgustajad Voltaire, Montesquieu, Hupel, Merkel. Romantism on aga omapärane ellusuhtumine ja mõtteviis, mis võib väljenduda erinevates vormides. Üksikisiku ja tema kordumatu sisemaailma väärtustamine, kunstniku isikupära rõhutamine. Hinnati fantaasia- ja tundeküllust, salapära. Eeskujuks ja imetluseks keskaeg. Igatsus eksootiliste maade järgi. Seda kõike tingis rahulolematus kaasajaga, romantikud pettusid valgustuses, pidasid tähtsaks hoopis tundeid ja instinkte. Hinnatakse kunstniku eneseväljendust, originaalsust. Romantistid rõhutavad, et kunstnik pole käsitööline, vaid ühiskonnas erilise seisundiga loovisik. Naeruvääristavad ühiskonnareegleid, saab alguse kunstnike boheemlus. Romantikuid ühendab ellusuhtumine, vormikäsitlus on erinev. Tekkis uus pargistiil inglise park
nad sulanduvad üksteisega ja tungivad teadvusesse. Tegevuses, käitumises nimetame me neid emotsioonideks. Me nimetame emotsioone sõnadega viha, armastus, kurbus, kättemaks, vaimustus jne, kuid tegelikult on nad omavahel segunenud. Märkame ja tajume erinevaid tundeid: hedonistlikud -millegi meeldimine või mittemeeldimine, näiteks enda liikumised, koreograafi töömeetod, õpetaja meetodid jne. "Meeldimine" võib muutuda armastuseks, imetluseks, "mittemeeldimine" võib muutuda kättemaksuks, armukadeduseks, kurbuseks jne. Mõned tunded on segu mõlemast, näiteks lein. Need on kõik igapäevased, elulised tunded ja emotsioonid, mitte "artistlikud". Feeling - state on tehniline termin, märgistamaks tundeid kunstis. Need ei ole samad, mis igapäeva tunded, vaid on nende (igapäevaste) tunnete neeldumine, süvenemine selles meediumis, mida artist kasutab. See esteetiline ümberasetumine, kui idee ja
annaabi.ee 
