ulatus käikude kogupikkus ligi 900 kilomeetrini, moodustades hiiglasliku mitmekorruselise labürindi. Katakombides on poolringikujulised seinahauad ehk arkosooliumid. Katakombides leiduvad ka esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seina- ja laemaalid. Seintel olid enamasti freskod, millel kujutati stseene Uuest ja Vanast Testamendist. Näiteks Vanast Testamendist Aadam ja Eeva õunaga, Mooses saamas jumalalt kümmet käsku, Uuest Testamendist Kristus hällis, Kristuse imetegudestseenid, Kristuse saabumine Jeruusalemma jne. *Kirikud: Esimestel sajanditel kristlikke kirikuid praktiliselt ei ehitatud. Kirikute ehitamine sai hoo sisse 4. Sajandil, nagu ka ülejäänud kristlik kunstiloome. Kirikuid hakati ehitama linnasüdamesse. Kristluse sümbolite paigutus kirikus oli väga oluline: Kristuse kujutis ja Maarja Kristusega paigutati kirikus kupli või võlvlae alla. Selline paigutus väljendas austust ja ülistamist. Reaalse ruumilisuse loomise asemel kujutas
Kujutatakse tõenäoliselt viimset õhtusöömaaega. Illustratsioon 3. Impeeriumi lääneosas kujutati kuni keskajani Jeesust habemeta, sest habe oli roomlaste jaoks barbarite tunnus. Freskodel kujutatava teemadering oli suhteliselt piiratud, kasutati palju ühe stseeni variatsioone. Sagedasemad kujutatud stseenid: Vanast Testamendist Aadam ja Eeva õunaga, Mooses saamas jumalalt kümmet käsku, Uuest Testamendist Kristus hällis, Kristuse imetegudestseenid, Kristuse saabumine Jeruusalemma, Kristus Pilatuse ees, kohtumõistmine. 3. sajandist pärit sarkofaagikaunistustel kujutatakse stseene eelkõige Vanast Testamendist, 4. ja 5. sajandil kasutatakse ainesena rohkem Kristuse elu. (Onasch, Schnieper 2003) Lisaks piiblimotiividele olid levinud ka stseenid igapäevaelust (freskodel kujutati näiteks hauakaevajaid, kaupmehi, müürseppi). Kujutusstiil oli lihtne, värvid selged,
annaabi.ee 
