Varsti pärast Jeesuse sündi põgenes Joosep perega Egiptusse, kuna Juuda kuningas Heroodes, saanud kuulda, et Petlemmas olevat sündinud juutidele kuningas, käskis tappa kõik vastsündinud poisslapsed. Tagasi Juudamaale pöörduti pärast Heroodese surma. Kuulutama hakkas Jeesus 30-aastaselt ning tegi seda 3 aasta jooksul. Selle ajaga kogus ta endale hulga järgijaid jüngreid, kes teda kõikjal saatsid. Nemad olid tunnistajaiks Jeesuse mitmesugustele imetegudele. Mõned neist on Jeesuse hukkamise järgselt kirja pannud oma mälestused Jeesusest ja tema õpetusest. Need mälestused, evangeeliumid (evangeelium kr. k. rõõmusõnum) on Piibli teise osa, Uue Testamendi olulised osad. Oma mälestused panid kirja Matteus, Markus, Luukas ja Johannes. Evangeeliumides on kirjas ka Kristliku usuõpetuse olulisimad põhitõed ning olulisim kristlik palve Meieisa palve (lad. k. Pater noster...).
Võimalik, et juudid, kelle meelest selline nimi oli sobilik ainult Jehoovale, moonutasid selle Baal Sebubiks (,,kärbeste jumal"), nagu see esineb Vanas Testamendis. Ajapikku muutus see jumalus iisraellaste silmis ebajumala musternäiteks. Uus Testament nimetab teda ,,kurjade vaimude peameheks" ja keskaegses demonoloogias on Peeltsebulil oluline koht Saatana lähima manulisena. 41. Peeltsebuli Peeltsebuliga välja ajama Vihje Jeesuse imetegudele haigete terveksravimisel. Ja kirjatundjad, kes olid tulnud Jeruusalemmast, ütlesid: Temas on Peeltsebul, ja kurjade vaimude ülema abil ajab ta välja kurje vaime! > Tõrjuma halba tema enda vahenditega. 42. pime juhib pimedat ,,Jätke nad! Nad on pimedate pimedad teejuhid. Aga kui pime pimedat juhib, langevad mõlemad auku!" Seda Jeesuse ütlust variseride kohta on hilisemal ajal sageli kasutatud igasuguse eksiteele viiva juhatuse puhul. 43