Ja mis veelgi huvitavam, miks siis teised vähem „edukad“ loomad jäid ellu? Antud töös püüan ma vastata nendele küsimustele, tuues erinevaid teooriaid selle probleemi kohta tuginedes erinevatele allikatele. 3 1. DINOSAURUSTE ARENEMINE GEOLOOGILISES AJALOOS 1.1 Permi lõpp ja Triiase ajastu Juba Permi ajastus hakkasid roomajad kiiresti arenema, nende seas arenesid ka pelükosaurused (Monroe, J. S., Wicander, R. 2004). Varsti aga hakkasid imetajalaadsed loomsisalikud pelükosaurusi nende elualadelt välja suruma, kuna nad olid rohkem arenenud. Päris Permi ajastu lõpu eel ilmusid esimesed ürgsisalikud, kes olid Triiase ajastul ilmunud dinosauruste eellasteks. Loomsisalike valitsusaeg lõppes massilise väljasuremisega Permis. (Coenraads, R. R., Koivula, J. I., Osborne, A., Robinson, D., Rodwell, P., Stone, B., Stutchbury, R. 2009) Permi ajastu väljasuremise üle elanud roomajad muutusid valdavaiks Triiase maastikul
http://www.ut.ee/BGGM/referaat/juura.html Maismaa loomad: algab "dinosauruste ajastu". Hilis-Permi ja Vara- Triiase vältel oli meretase madal. Ekslikult arvatakse, et maismaa setted olid enamuses ning seega oleks Hilis-Permist kuni Triiaseni maismaaloomade ajalugu kerge uurida. Tegelikult on fossiilide jälgi leitud ainult kahest piirkonnast: Lõuna-Aafrika Karroo basseinist ning Uuralitest Venemaal. Permi-Triiase vahetusel mõlemas piirkonnas on Hilis- Permi imetajalaadsed roomajad äkki välja surnud. Triiase alguseks oli säilinud mõni kiskjaliste perekond ja suur taimetoiduline Lystrosaurus, kelle fossiile leidus igas Gondwana osas. Kuigi imetajataolised roomajad mitmekesistusid Triiase jooksul ning omasid tähtsat ökoloogilist rolli, jäid nad siiski vaevalt ellu Juura ajastuks. Sellegi poolest jätsid nad olulise pärandi, millest moodustusid tõelised imetajad, kes hakkasid arenema Triiase lõpus.
radiatsioon toimus samaaegselt vana järkjärgulise kadumisega, ehk siis oli tegemist vana ennetava kaoga. Viimasel juhul ei saa siis rääkida võistlusest. Siin on eraldi huvitav aru saada mammaalide evolutsiooni varasest staadiumist: oli aeg ca 200 MAT, kus teoreetiliselt oleks nagu mammaalid võinud juba radieeruma hakata - selle asemel kerkisid aga kauaks ajaks esikohale hoopiski dinosaurused. Selle ajastu fossiilide statistika paraku ei toeta ideed, et oleks olnud tegu konkurentsiga - imetajalaadsed roomajad ei surutud kokku dinosauruste arvel, vaid olid (püsisid) kitsa rühmana juba enne dinosauruste kiiret laienemist (joonis). Tuleb lisada, et empiiriline andmestik ei ole siiski piisav lõplike järelduste tegemiseks. Teine tuntud küsimus on kabjaliste suhteline taandareng sõraliste ees kainozoikumis. Eotseenis (54 - 37 MAT) oli nagu kabjalisi enam liike, kuid nüüd on sõralisi märksa enam. Viidatakse hammastele ja mäletsemisele, kui parema kohanemise tunnustele
annaabi.ee 
