on kiskunud südamest." ,,Ütle, kus sa siis nii kaua käinud oma kuldse kodupinnalta? Mis su süda otsima sealt läinud võõralt maalt ja võõralt linnalta? Kas ehk mõni läikivam sul leidus langes rüppe rändamise teest, mis sa sala oma põue peidus paigal hoiad meie silma eest? Nõnda isamaised hellad tuuled, päike, linnud, helde emapind, / ... / võtvad imestledes vastu mind." Isamaaline luule saab suure osakaalu Koidula luules pärast naise lahkumist Kroonlinna(1873). ,,Isamaa mul seisab põue peidus, / isamaa mu ülem varandus" on Koidula sõnad luulest ,,Jälle isamaal". Koidula kodumaaline luule on sügavamalt pühendunud Eestimaa ,,hoidmisele südame lähedal", samuti ka looduse veetluse esiletoomisele. Eestimaalt lahkumine tõi Koidulale piinava tunde südames, mis väljendub tema luules
Õieti sulasid nende olemused ühte. Need olid ainult sama isiku kaks poolt. Ja nagu ta oli imestlenud kord endise Isanda tarkust, headust ja ilu, nii imestles ta nüüd uue Isanda kurjust, tujukust ning inetust. Peaaegu kõik tegi uus Isand vastuoksa, võrreldes endisega, kuid ometi peitus selleski salatud tarkus ning saavutamatu osavus. Kui endine Isand oli ukse kaudu läinud, tegi nüüdne seda akna kaudu. Ta hüppas lauale, lükkas akna lahti ja kadus. Popi jäi imestledes keset tuba ootama. Ta võis vahel tundide kaupa õues olla. Mis ta seal tegi, seda ei teadnud Popi. Igatahes näis talle see niisama saladuslik ja tähtis olevat kui endise Isanda äraolek kodunt. Huhuu tassis vahel riideid, raamatuid ja patju õue. Asemele tõi ta õuest halge, tühje ankruid ja telliskive. Ta täitis kirstud õlgedega ning ammutas aknast kapaga vett sisse. Tal näis olevat teissugune arusaamine asjade väärtusest. Ja ta muutis tubade lõhnad põhjalikult.
Õieti sulasid nende olemused ühte. Need olid ainult sama isiku kaks poolt. Ja nagu ta oli imetlenud kord endise Isanda tarkust, headust ja ilu, nii imestles ta nüüd uue Isanda kurjust, tujukust ning inetust. Peaaegu kõik tegi uus Isand vastuoksa, võrreldes endisega, kuid ometi peitus selleski salatud tarkus ning saavutamatu osavus. Kui endine Isand oli ukse kaudu läinud, tegi nüüdne seda akna kaudu. Ta hüppas lauale, lükkas akna lahti ja kadus. Popi jäi imestledes keset tuba ootama. Ta võis vahel tundide kaupa õues olla. Mis ta seal tegi, seda ei teadnud Popi. Igatahes näis talle see niisama saladuslik ja tähtis olevat kui endise Isanda äraolek kodunt. Huhuu tassis vahel riideid, raamatuid ja patju õue. Asemele tõi ta õuest halge, tühje ankruid ja telliskive. Ta täitis kirstud õlgedega ning ammutas aknast kapaga vett sisse. Tal näis olevat teissugune arusaamine asjade väärtusest. Ja ta muutis tubade lõhnad põhjalikult
Ta lõi talle kepiga pähe, kallas vedelikke kaela ja pistis ta kõrvad täis aukusid. Popi ainult vingus ta käes hirmust ning valust. Kui endine Isand oli ukse kaudu läinud, tegi nüüdne :seda akna kaudu. Ta Ta katsus vahel küll vastu panna. Ta klähvis kirstu all vihaselt haukuda ja lõi hüppas lauale, lükkas akna lahti ja kadus. Popi jäi imestledes keset tuba ootama. hambad larinal orasse, millega Huhuu teda torkis. Kuid kõik oli asjata. Ta võis vahel tundide kaupa õues olla. Mis ta seal tegi, seda ei teadnud Popi. Igatahes näis talle see niisama saladuslik ja tähtis olevat kui endise Isanda äraolek kodunt.
Ta lõi talle kepiga pähe, kallas vedelikke kaela ja pistis ta kõrvad täis aukusid. Popi ainult vingus ta käes hirmust ning valust. Kui endine Isand oli ukse kaudu läinud, tegi nüüdne :seda akna kaudu. Ta Ta katsus vahel küll vastu panna. Ta klähvis kirstu all vihaselt haukuda ja lõi hüppas lauale, lükkas akna lahti ja kadus. Popi jäi imestledes keset tuba ootama. hambad larinal orasse, millega Huhuu teda torkis. Kuid kõik oli asjata. Ta võis vahel tundide kaupa õues olla. Mis ta seal tegi, seda ei teadnud Popi. Igatahes näis talle see niisama saladuslik ja tähtis olevat kui endise Isanda äraolek kodunt.