XX saj. Algus-muutuste aeg Juba 19. sajandil hakkas teadus tegema suuri edusamme, 20. sajand lisas aina hoogu juurde. 20. Sajandi alguseks oli peaaegu kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks. Jõudasalt arenes ühiskond, inimeste maailmapilt, teadus kunst ja muud eluvaldkonnad. Levis imerialistlik maailmapilt ning riigid muutusid globaliseerumise tõttu üksteisest aina sõltuvamaks. Väga jõudsalt arenes ning muutis inimeste elu tehnika areng. 20. Saj. Alguses käivitas Henry Ford oma autotehases esimesed konveierid, millega lühendati autode valmistamisaega. Sellega hakati autosid ka igapäevaelus rohkem kasutama, sest nüüd said ka vaesemad inimesed endale autot lubada. Olulise hüppe tegi lennundus, alustades Ferdinad Zeppelini
449/8 eKr sõlmiti Kalliase rahu, mis jättis Väike-Aasia kreeka linnad küll Pärsia ülemvõimu alla, kuid neile tagati ulatuslik autonoomia. Kujunes välja Ateena-Sparta diarhia – kahe linnriigi kaksikvõim (kaksik-hegemoonia) Kreekas. Tugevaimaks riigiks oli siiski Ateena, mis järk-järgult oli kujunemas Kreeka hegemooniks. Ateena mereliit muutus Kimoni ajal sisuliselt Ateena impeeriumiks, kus liidu liikmed säilitasid pigem autonoomia kui reaalse iseseisvuse. Kimoni imerialistlik poliitika. See teravdas vastuolusid Spartaga, eriti Periklese ajal. Peloponnesose sõda 431 – 404 Sõda toimus Ateena mereliidu ja Sparata juhitud Peloponnesose liidu vahel ülemvõimu pärast Kreekas. Sõja ajendiks oli Ateena-Korintose kaubanduskonkurents, mis sundis korintlasi Sparatalt abi paluma, seejuures motiveersisd korintlased oma palvet nimelt asjaoluga, et Ateena on muutunud liiga tugevaks ning ohustab kõigi kreeka poliste iseseisvust (anti-hegemonialism)
annaabi.ee 
