Eesti asub Põhja-Euroopas. Siin valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. On väike riik, pindalaga 45 227 ruutmeetrit. Eesti on maailma metsarikkaim riik , väiksed mäed ja ümbritseb meri. Loodus annab meile neli kaunist aastaaega , mis teeb Eesti looduse mitmekülgseks. Eestit ei läbi laamade kohtumispaiku ehk siin pole suuri maavärinaid, tsunamisid. Tormid ja uputused jäävad võrreldes maailmaga imepisikeseks. Looduse suhtes on siin väga rahulik. Suureks ohuks on tuumaelektrijaamad. Kui juba Trsernoboli katastroof mõjus meile, siis lähematel on veelgi suurem mõju. Kõige lähemad tuumaelektrijaamad asuvad Soomes, Rootsis ja Venemaal. Tuumakiirguse tagajärjeks võib olla vähk . Kui see mõjub sugurakkudes, siis on tagajärjeks geneetiline väärvorm ehk järglased on mutanteerunud. Mis võiks saada Eestile saatuslikuks kui pole see loodus. On need poliitikud? Auahned
lõpukuudel olid toimunud järjestikku mitmed tööliste streigid, 9.jaan 1917 olid Petrogradi töölised korraldanud ülelinnalise tööseisaku mälestamaks 1905 verise pühapäeva ohvreid. Veebruarirevolutsioon sai alata 23.veebr 1917, katkestasid töö ühe korraga mitmete Petr suuremate tööstusettevõtete töölised, ka nt Putilovi tehas. Töölised tulid tänavatele, nõudes toitlusolukorra parandamist, leiba, levis kuulujutt, justkui oleks Petrogradi toiduvarud jäänud imepisikeseks. Tegelikkus nii hull ei olnud. Pealinna ikkagi varustati hoolimata transpordiraskustest. Pole teada, kas levisid stiihiliselt või oli tegemist kuulujuttude teadliku, tahtliku levitamisega, ilmselt oli mõlemaid. Tuldi tänavatele loosungiga „Leiba!“, taheti vältida näljahäda. Varasemad streigid oli väiksemad ja lühemad, 23.veebr streik levis plahvatuslikult, muutus ülelinnaliseks, liitusid äriteenijad, riigiteenistujad, raudteelased, sideametnikud,
See kõverik on juba varem kirjeldatud [lk 50] summa märk, aga meeldetuletuseks kirjutame summa ka pikalt välja: 344 Me juba teame (näiteks aritmeetilise jada summavalemist), et seega integraal Meie hinnang sõltub selgelt ajavahemike arvust liikme kaudu. Samas kui viia lõpmatult suureks, muutub see liige imepisikeseks ning piirprotses- sis kaob hoopis. Seega saame kogu tee pikkuseks ehk integraaliks vastuse . Ühikud tuleks muidugi eraldi juurde sobitada, et saada nagu enne vastus meetrit. Integraali tähis ja matemaatiline kirjapanek Matemaatilisemaks kirjelduseks on kunstilembesed matemaatikud integraalile andnud ka tähise, mis on lihtsalt üks välja venitatud . on ta just sellepärast, et integraal ise on lõputult paljude asjade kokkuliitmisel justkui üks välja venitatud summa.
annaabi.ee 
