kesklinna ühendavad kiirteed. Selle plaani järgi ehitati veel 60-70-ndatel aastatel, ning kontseptsioon sai tuntuks terves maailmas. Hellerau aedlinn, Dresden Karl Schmidt (1873-) & arh. Richard Riemerschmid (1868-1957) & arh. Heinrich Tessenow (1876-1950). Karl Schmidt, mööblivabrikant kolis 1908 a oma vabrikuga maale Dresdenist põhja poole. Otsustas rajada sinna juurde oma töölistele aedlinna. Ostis 130 ha suuruse maatüki. Arhitektiks kutsus Riemerschmid’i, kes tänavad imeosavalt künklikule maastikule paigutas. Väidetavasti ei paigutatud teedeehitusel ümber isegi mitte kärutäit mulda! Majad projekteeris osalt Riemerschmid, osalt arhitekt Tessenow. Lihtsad töölismajad, aedadega. Utopistid • 1800 aastad – sotsiaalutopistid • ideaal ühiskonnale – uus ühiskonna korraldus • ideaal-linnad Æ esitati liiga raskeid nõudmisi oma kaasaegsetele inimestele • nn prooviühiskondadel oli lühike iga
püüdis takistada teistel kolmel üles minemast. Need kolm võitlesid väga osavalt oma mõõkadega esimese vastu. D'Artagnan pidas mõõku algul vehklemis-florettideks ja arvas, et need on ümmarguste otstega. Varsti aga nägi ta mõnedest kriimustustest, et otse vastupidi -- mõõgad olid teravaks ihutud ja iga kriimustuse peale naersid hullupööra mitte üksnes pealtvaatajad, vaid ka võitlejad ise. Too, kes praegusel hetkel ülemisel trepiastmel seisis, hoidis oma vastaseid imeosavalt eemal. Pealtvaatajad seisid ringis nende ümber. Tingimuseks oli, et iga saadud löögi puhul pidi kaitsja mängust lahkuma ja oma koha loovutama löögi andjale. Viie minuti jooksul said aga kõik kolm ründajat ülemise astme kaitsja poolt kriimustada -- üks käerandmest, teine lõuast, kolmas kõrvast --, kuna ta ise jäi puutumata -- osavus, mis mängureeglite järgi andis õiguse kolm korda oma kohale jääda.