Sinna tuleb kokku: Kõhunäärmenõre · Lipaasid · Proteaasid · Sahharaas · Laktaas Sapipõiest sapijuha o Peensooles jätkub toitainete seedumine ja lisaks õõne seedumisele lisandub membraanseedumine. Peensooles tulevad juurde soolenõre ensüümid. Häirete puudumisel toitainete seedumine peensooles jõuab lõpule. Imendumine Põhiliseks imendumiskohaks peensool, millel väga suur pind (180 m2) · Verre imenduvad: süsivesikud, monosahhariidid (peamiselt glükoos), aminohapped · Lümfi imenduvad: rasvhapped ja glütserool · Vesi imendub: jämesooles Süsivesikute ainevahetus inimeses Glükoosi ainevahetus inimeses: Plussid: - Kõige kiiremini kasutatavam energeetiline varu kehas (alates 10ndast sekundist peale kehalist pingutust võetakse glükoos kasutusse)
) maos toimub happeline glükosiidsidemete hüdrolüüs. Põhiline süsivesikute seedimise koht on peensool, milles eristatakse 1.) õõneseedumine ja 2.) membraanseedumine. Õõneseedumine on tagatud 1.) kõhunäärme nõres olevate seedeensüümidega (sahharaas, maltaas, amülaas, laktaas); 2.) soolenõre (glükosidaasid). Membraanseedumine toimub peensoole epiteeli hariäärises (glükogaaluks) (inimesel imenduda saavad ainult monosahhariidid). Imendumine: süsivesikute põhiliseks imendumiskohaks on peensool, suur imendumispind on umbes 200 ruutmeetrit, mis tagatakse kolme võttega: 1.) peensoole pikkusega; 2.) soolekurdudega; 3.) hatulise struktuuriga (valdav osa). Monosahhariidid imenduvad glükoosina erinevate transport süsteemidena verre. Kõik süsivesikud ei seedu ja ei imendu. Ei seedu: süsivesikulised kiudained (tselluloosid ja pektiinid); need süsivesikud, mis jäävad di,- tri,- või tetra sahhariidid, mis jõuavad jämesoolde, kus hakkab käärimine. Di-, tri- tetra
annaabi.ee 
