· mulla vesi on looduslik ressurss ja väga tihti on limiteerivaks teguriks fotosünteesil · vesi toimib mullas lahustina · mullavesi esineb puhvrina orgaaniliste ja mineraalsete osade vahel Mulla veeläbilaskvuse all mõistetakse mullavõimet juhtida vett ülemistest kihtidest alumistesse. Oleneb: mulla mehhaanilisest koostisest, mulla niiskuse sisaldusest, mulla struktuursusest, mulla lasuvustihedusest. Veeläbilaskvust mõõdetakse nende imendumiskiirusega mm/tunnis. Hea puhul üle 150, keskmine on 50-150, halb -50. Kerge lõimisega mullad on hea läbilaskvusega ja savi mullad halvaga. Mulla veereziim - on nähtuste kompleks, mis on seotud vee mulda tungimise seal liikumise ja kaoga mullast. Reziimi mõjutavad tegurid: Reljeef, kliima, mulla koostiskomponendid, põhjavee seis, taimkate. Eestis on iseloomulik läbiuhtumise tüüpi veereziim. Aastate keskmine sademete hulk 550-650 mm. Aurumine umbes 300 mm.
· mulla lasuvustihedusest 3. Süsihappegaasi sisaldusest tamine). Läbikülmumise sügavus sõltub Eh logaritmiline suurus, mis Veeläbilaskvust mõõdetakse nende 4. Bioloogiliste protsesside talvisest lumikatte paksusest. Lumeta olekus näitab vesinikioonide ning imendumiskiirusega mm/tunnis. Hea puhul intensiivsusest. Mullalahuse konsentratsioon umbes 1 m. Põhiliseks soojusenergia molekulaarse vesiniku konsentrat- üle 150, keskmine on 50-150, halb 50. võib olla mõne kümnendiku või sajandiku allikaks on päike. Päikese seniidis on sioonide vahekorda (mõõdetakse
Täielik ehk maksimaalne veemahutavus Wmax kui kõik mullapoorid on täidetud veega. Aktiiv veemahutavus ehk omastatava vee diapasoon Wakt = O U D 0...75 (Wväli-Wnärb)·Dm=? Mm/10cm Mulla veeläbilaskvuse all mõistetakse mullavõimet juhtida vett ülemistest kihtidest alumistesse. Oleneb: · mulla mehhaanilisest koostisest · mulla niiskuse sisaldusest · mulla struktuursusest · mulla lasuvustihedusest Veeläbilaskvust mõõdetakse nende imendumiskiirusega mm/tunnis. Hea puhul üle 150, keskmine on 50-150, halb 50. Kerge lõimisega mullad on hea läbilaskvusega ja savi mullad halvaga. Vee aurustumine mullas Tänu kapillaarsele struktuurile on pikemate põuaprioodide puhul taimed veega varustatud. Mida peenemad on kapillaarid, seda kõrgem veetõus saab esineda ja seda kauem on taimed veega varustatud. Veeaurustumine on tingitud: · mulla ja õhu niiskusest ja temperatuurist · mullalasuvustihedusest
alla keskmise 110-130 mm keskmine 130-150 mm üle keskmise 150-170 mm suur 170-190 mm väga suur 190mm - Mulla veeläbilaskvuse all mõistetakse mullavõimet juhtida vett ülemistest kihtidest alumistesse. Oleneb: · mulla mehhaanilisest koostisest · mulla niiskuse sisaldusest · mulla struktuursusest · mulla lasuvustihedusest Veeläbilaskvust mõõdetakse nende imendumiskiirusega mm/tunnis. Hea puhul üle 150, keskmine on 50-150, halb -50. Kerge lõimisega mullad on hea läbilaskvusega ja savi mullad halvaga. Vee aurustumine mullas Tänu kapillaarsele struktuurile on pikemate põuaprioodide puhul taimed veega varustatud. Mida peenemad on kapillaarid, seda kõrgem veetõus saab esineda ja seda kauem on taimed veega varustatud. Veeaurustumine on tingitud: · mulla ja õhu niiskusest ja temperatuurist · mullalasuvustihedusest. Tihedamas mullas on
annaabi.ee 
