Tööleht Kuidas muinasjutte liigitatakse? 1.Loomamuinasjutud 2.Imemuinasjutud 3.Novellilaadsed muinasjutud 4.Kunstmuinasjutud Mille järgi need ära tunned? (Tunnused) 1.Loomamuinasjuttudes on tegelasteks loomad või linnud, kellele on antud kindlad tunnusjooned-rebane on kaval, hunt ahne ja rumal, karu tugev ja lihtsameelne. 2.Imemuinasjuttudes on sündmustik üles ehitatud mõnele üldloomulikule, imepärasele sündmusele, asjale või olevusele. 3.Novellilaadsetes muinasjuttudes areneb sündmustik enam-vähem reaalses miljöös.Üleloomulikus puudub, kangelased saavutavad edu nutikuse või osavuse abil. 4.Esineb ka tehis- ehk kunstmuinasjutte.Sel juhul on nad kirjaniku poolt välja mõeldud ja me teame autorit. Nimeta vähemalt 5 tunnust, millest saad aru, et tegemist on muinasjutuga. 1
Muinasjuttudes on omad reeglid, aine ja tegelased. Muinasjutus valitseb tõde vale üle, hea kurja üle ja voorus pahe üle. Muinasjutu loojad ja edasikandjad kujutasid maailma sellisena, nagu ta olema pidi, mitte nagu ta tegelikult oli. Kõige vanemad on looma- ja imemuinasjutud. Loomamuinasjuttudes on tegelasteks loomad või linnud, kellele on antud kindlad tunnus-jooned rebane on kaval, hunt ahne ja rumal, karu tugev ja lihtsameelne. Imemuinasjuttudes on sündmustik üles ehitatud mõnele üleloomulikule, imepärasele sündmusele, asjale või olevusele (isejahvatav käsikivi, võlukepike, lohed) Novellilaadsetes muinasjuttudes areneb sündmustik enam-vähem reaalses miljöös (keskkonnas).Üleloomulikkus puudub, kangelased saavutavad edu nupukuse või osavuse abil. Vastasteks pole fantastilised koletised (vanapaganad, nõiad, kääbused), vaid reaalsed tegelased (mõisnik, pastor, kuningas).
Kuidas iseloomustada naljandi suhet teiste rahvajutuliikidega? Kui jätta mängust välja maailma asjade teket ja päritolu seletava erifunktsiooniga liigid nagu müüt või muistend, siis võib laias laastus öelda, et juttu, ta konflikti ja lõpplahendust kannab ikka mingi väärtus. Tegelane, kes seda väärtust omab, pärib jutu lõpul see- või teistsuguse võidu, saab preemia, kes ei oma, saab kaotuse ja karistuse osaliseks. Selle kandva väärtuse plaanis jagunevad rahvajutud kaheks: imemuinasjuttudes ja legendilaadilistes muinasjuttudes on selleks selekteerivaks põhiväärtuseks voorus (vahe moraalse hea/kurja vahel), loomamuinasjuttudes, juttudes rumalast kuradist ja naljandites on selekteerivaks väärtuseks intellekt (vahe tarkuse/lolluse vahel), novellilaadilistes juttudes võivad töötada mõlemad. Lisaks on juttudes olemas "mootor", määrav jõud, mis sündmusi põhjustab ja konfliktidele lahendusi annab. Rahvajutte on tavatsetud liigitada ka selle järgi, kas neis toimub või
annaabi.ee 
