Head ööd! 24. august, laupäev, matka 5. päev Hommikuse päikesepaistega pakkisime kotid, kobisime üksluise vantsimise vähendamiseks kohaliku külabussi peale ja asusime Moiceiu de Jos`ist Bucegi mägede poole teele. Kuna olime külateede ja arhitektuuriga juba piisavalt tutvunud, otsustasime ronida kahte orgu eraldavale rohelisele seljandikuharjale ja kaardilolevat õhkõrna teerada järgida. Peab jälle ütlema- mitmendat korda küll?- see oli meie matka imelisim päev! Mahe briis puhus orgu pidi üles, rohused sügavad orud ja künkaharjad vaheldusid võimsate heinamaakallakutega, taamal ühel pool meile armasalt tuttav Piatra Craiului ahelikukontuur,teisel pool võimsam ja tundmatum Bucegi. Linnud siristasid,rahvas tegi mitmel pool heina,ringi vaadates tundus kohe helelilla Alpide lehm vastu jalutavat. Vägisi tulid helisevad viisid huultele. Tõusime üha kõrgemale, aasadest said pöögisalud, lähenes kuusemetsade viirg.
HAMLET: Ma ju jälgin teid. Kui te armastate mind, öelge otse välja. GUILDENSTERN: Mu prints, meid kutsuti. HAMLET: Ma ütlen teile, milleks. Ja ka teie vaikimistõotus kuningale ja kuningannale ei hakka lekkima. Olen viimasel ajal, aga ma ei tea isegi miks, kaotanud kõik oma elurõõmu, jätnud unarusse kõik oma tegemised; ja ma olen sellest tõesti nii rusutud, et maailm, see ilus ehitis, tundub mulle viljatu paljandik, õhk, see imelisim baldahhiin, näete, see hunnitu ülestõmmatud taevalaotus, see kuldtähiselt kirjatud majesteetlik lagi pole minu jaoks muud kui haisev ja mürgine aurudekogum. Milline meistriteos on inimene, kui ülev mõistuselt, kui piiritu võimeis, kui imeteldav kujult, kui väljendusrikas liigutusis, mõjuv kui ingel, mõistev kui Jumal: maailma ilu, elava tipp ja ometi, mis on minule see põrmu kvintessents? Ma ei tunne rõõmu mehest ..