Poiss toodi Rästapessa, kuid Heathcliff nõudis oma poega Vihurimäele elama. Ta kohtles nõrga tervisega Lintonit ja seal elavat Hindley poega Haretoni halvasti. Ta kasvatas poega vaid vara saamiseks ja rikkus Haretoni elu ära, sest ei sallinud ta kadunud isa. Preili Cathy ja Linton said algul väga hästi läbi, kuid Heathcliff muutis poissi. Raamatu lõpus avastas preili Cathy enda jaoks Haretoni ning noormees ja neiu kiindusid üksteisesse. Heathcliff läks nõdrameelseks ning suri imelikel oludel. Mulle meeldis raamat, sest see oli huvitavalt sõnastatud. Kahjuks jäi romaani mõte veidi segaseks: tegelasi oli palju, suhted olid liiga keerulised ning kõigi surmapõhjuseks tundus olevat kurvameelsus. Mulle meeldisid tegelastest kõige rohkem preili Cathy ja Hareton. Esimene selle pärast, et ta oli loomuselt elav ja talle meeldis ennast täiendada. Teine meeldis oma rahuliku oleku poolest. Ta võis küll harimata olla, kuid sümpatiseeris see, kuidas ta üritas
ennustustalituste tarvis ja vägevate hallutsinogeenide võimetesse, et saavutada ühendus hingede ilmaga. Nasca kultuuri pealinnaks oli Cahuachi. Uurimustööd on tugevdanud muljet Cahachist kui püsielaniketa tseremoniaalsest keskusest, eesmärgiga olla palverändurite sihiks. Erinevalt mujalasuvatest tolleaegsetest keskustest on sealt leitud suhteliselt vähe olmejäätmeid, näiteks majapidamises kasutatavate savinõude kilde ja toidust pärinevaid loomaluid. Nasca kultuur hävis imelikel asjaoludel on teada vaid, et järsult hakkas muutuma nendele omane kunstistiil.12 Kõrbejoonised13 WARI KULTUUR 400-800 a pKr Wari kultuur arenes välja Peruu keskmägismaal asuvas Ayacucho regioonis. Wari kultuuriliste uuenduste hulka kuuluvad teedeehitus, arhitektuuriline planeerimine, maaviljelusterassid ja pronksivalu. Wari linna kõrghetkedel võis elanike arv olla 35 000 inimest. Wari kultuuri eeskujuks oli Huarpa rahvas.
Nad istusid voodi juures, mis asetses nende ja ukse vahel. Tom läks ukse juurde ja hakkas tasakesi linki tõstma; siis surus ta kergesti uksele ja see andis järele; ta lükkas ettevaatlikult edasi, värisedes iga kord, kui uks kääksatas, kuni arvas, et ta saab põlvili läbi ronida; siis. pistis ta pea sisse ja hakkas ettevaatlikult ronima. «Miks see küünal nii vilgub?» küsis tädi Polly. Tom kiirendas edasiliikumist. «Uks on vist lahti, ma arvan. Nojah, muidugi lahti. Nüüd pole imelikel asjadel üldse lõppu. Mine, pane uks kinni, Sid.» Tom jõudis just õigeks ajaks voodi alla kaduda. Ta lamas ja «puhkas» veidi aega, siis ronis edasi, kuni võis peaaegu tädi jalga puudutada. «Aga nagu ma ütlesin,» sõnas tädi Polly, «ta polnud halb poiss, ainult nii-öelda üleannetu. Lihtsalt kergemeelne ja tuisupäine, teate. Ta ei olnud rohkem vastutusvõimeline kui varss. Ta ei soovinud iial kellelegi kurja ja 98 ta oli kõige parema südamega poiss, kes kunagi on elanud . .
annaabi.ee 
