et Mattias ei kavatse veel nii pea lahkuda. LINDA:"Pulk pikk!" MATTIAS (vihasel häälel):"Tee lühemaks!" LINDA:"Millega?" MATTIAS:"Noaga." LINDA:"Nuga nüri!" Mattias astub sammu Lindale lähemale kergitades oma teksasid. MATTIAS (kindlameelselt):"Tee teravaks!" LINDA:"Millega?" MATTIAS:"Käiaga." Lindal saab Mattiase tembutamistest kõrini, kuid ta ei julge seda näidata. Ta silub oma purpurikarva juukseid, mis sätendavad lõõskava päikese imekaunilt. Ta liigutab oma ereroosade plätude vahelt väljapaistvaid kollase küünelakiga värvituid varbaid. Tüdruk kogub mõtted mehe lahti saamiseks. Kahjuks ei torka talle ühtegi hiilgavat mõtet pähe ja ta ostustab vankumatult mehe turtsatustele vastu panna. LINDA:"Käi kuiv!" MATTIAS:"Too vett!" LINDA:"Millega?" MATTIAS:"Kapaga." Nad tülitsesid pikka aega ja oleksid veel lõpatuseni sõnelenud kui aeg ei oleks hakkanud õhtusse veerema ja enne hiilgavalt eretanud päikesekera loojuma.
Olen kindel, et tänapäeval väärtustatakse enam maa, kui linnaelu. Ometi tekib siinkohal küsimus miks tullakse maalt linna elama? Tehakse seda mugavusest, laiskusest või hoopis tükis moe pärast? Maal on õhk puhtam, inimesed sõbralikumad, aega rohkem ja üldse on elu lihtsalt ilusam. Miks vahetatakse siis täisväärtuslik elu linnaelu vastu? Seda küsimust oleks õige minult endalt küsida. Olen minagi alles sügisest pealinna elama asunud. Nimelt tulin ühelt imekaunilt saarelt Lääne-Eestist Hiiumaalt. Täna julgen öelda, et oma linna tulekuga tegin suure vea. Mul on kahju, et õppisin alles nüüd väärtustama oma eelmist elu. Hiiumaal oli mul olemas kõik vanemad, sõbrad, vabadus, olin tohutult iseseisvam, rõõmsam ja parem inimene. Iialgi ei pidanud mõtlema sellele, kas jõuan õigel ajal punktist A punkti B. Maal ei tea keegi isegi sõna "liiklusummik" tähendust.
kaitseb see purjujäämise eest. Seetõttu on ametüstist valmistatud isegi joogikarikaid. Legend räägib, et kui purjus Dionysos ajas ihalevalt taga neidist nimega Amethystos, pöördus viimane jumalate poole palvega säilitada oma süütus. Jumalanna Artemis võttiski neitsit kuulda ja peitis ta valge kivi sisse. Lootes ahvatleda Amethystost oma kõlbelisusest loobuma, valas Dionysos kivi veiniga üle, mille tagajärjel muutus see imekaunilt säravaks lillaks kristalliks. Ametüsti maagilist väge on kummardanud paljud erinevad rahvad üle kogu maailma. Dionysose nimi ja olemus Tänapäevainimesele on Dionysos tuntud eelkõige veinijumalana, kes sümboliseeris kreeklastele veini joovastavat toimet. Arvatakse, et kreeklastele meeldis vein nii väga, et nad tahtsid veini kummardada, kuid selleks oli vaja jumalat, kes veini sümboliseeriks. Selleks jumalaks sai Dionysos, kes on veel ka sotsiaalsuse ja hüvede jumal.
Elas kord üks orvust neiu, Marlene, kelle suurimaks südamesooviks juba tillukesest tüdrukust peale oli saada tantsijaks. Tüdruku õnnetuseks oli ta aga lapsest peale olnud ratastoolis ning arstid polnud talle suuremat paranemislootust kunagi andnud, kuid tüdrukul oli kange iseloom ning ta oli kindel, et see ei ole veel kõik. Orbudekodus peeti teda rumalaks tüdrukuks, kes ei suuda endale reaalsust tunnistada. Igal ööl nägi Marlene unes, kuidas ta hõljus imekaunilt mööda tantsupõrandat justkui sulgkerge linnuke. Alati oli kohal ka juubeldav publik, mille iga liige Marlene õrnust ja graatsilisust ammulisui imetles. Ühel ööl, kui neiu taaskord enda unenäos tantsu vihtus, märkas ta publiku seas ühte erilist noormeest, kellelt ta enam pilku ära ei saanud. Tal oli tunne, et on noormeest varem kohanud. Ärgateski oli Marlenel sees soe tunne ning tema mõtetes keerles vaid see salapärane noormees. Terve päeva istus tüdruk
annaabi.ee 
