- kleistogaamia - tolmlemine toimub suletud ja seega ka värvilise kroonita õites. See on väga iseloomulik kannikestele - neil on enamusel liikidel kevadised õied värvunud ja putuktolmeldatavad, suvel ilmuvad aga kleistogaamsed õied. Kui kevadel pole risttolmeldamise teel piisavalt seemneid tekkinud, täiendatakse nende hulka takkajärgi suvel, kui rohurinde all on vähe lootust risttolmlemiseks, isetolmlemise teel tekkivate seemnetega. Äärmuslikuks on arenenud kleistogaamia imekannikesel, kellel kevadised ilusad õied enamasti ei vilju ja kogu seemnete hulk kujuneb kleistogaamsetest õitest. (parim praktiline näittaim - lõhnav kannike) 6a) Isetolmlemisega seostub kaudselt nähtus, mille puhul seemned arenevad viljastamata õiest - apomiksis. See nähtus on tüütult segav taimesüstemaatikutele - taimedel, kellel puudub tolmlemine, ei saa rakendada põhilist liigi kriteeriumi - ristumisbarjääri kindlakstegemist. Kuna puudub pärilikkusaine segunemine,
kant on ribana karvane. Kevadised (aprill, mai) kahvatulillad 1,5-2 cm pikad õied asuvad juurmiste lehtede kaenlas, need õied on enamasti viljatud. Viljuvad õied arenevad suvel, need on 1-1,5 cm pikad, suletud ja isetolmlevad. Suvistest õitest 37 kujunevad kuprad, mis järsult avanedes seemned laiali paiskavad. Seemneid levitavad ka sipelgad. Imekannikesel ei ole olnud praktilist tähtsust inimeste jaoks. Samblarinne on hõre, katkendlik. Esinevad kähar salusammal (K), metsakäharik, harilik juuslehik, lehiksamblad, roossammal, harilik raunik. KÄHAR SALUSAMMAL roheline, suhteliselt suur nõrgalt läikiv sammal, mis tüüpiliselt kasvab niiske ja viljaka mullaga salumetsas. Varred on 10-15 cm pikad, roomavad või kaarjalt tõusvad, korrapäratult sulgjalt harunenud. Tõusvatele okstele
annaabi.ee 
