uut poega koos Athamasega kuningriigi pärijaks saada. Ino otsustaski Phrixost tappa ja mõtles välja plaani. Ta sai oma valdusesse kogu seemnevilja ja kõrvetas selle ära ja seetõttu vili üldse ei kasvand ja Ino rääkis Athamasele, et vili ei hakka enne kasvama, kui poeg ohvriks tuua. Siis Athamas kuulas teda ja ülejäänd rahvas ka kisendas ja surus, et Athamas juba kiiremini tegutseks ja siis viidi see poeg ohvrialtarile. Siis ilmus sinna imeelukas see oli jäär, kelle villak oli puhtast kullast ja ta võttis Phrixo ja ta õe enda turjale ja sõitis minema. Möödus väinast, mis lahutab Euroopast Aasia. See tüdruk libises sinna väina ja seetõttu nimetatakse seda Helle mereks (Hellespontoseks). See poiss jõudis Kolchise maale. Seal elas metsik rahvas, aga ta võeti lahkelt vastu ja siis kuningas Aietes andis oma tütre ka talle naiseks. Ja
Kuldvillak (Antiikmütoloogia, E. Hamilton) Laev Argo. Retk otsimiseks. Kuningas Athamas- abiellus printsess Inoga, läks eelmisest naisest lahku. Eelmine naine Nephele oli mures, et uus naine tahab lastele halba. Ino isa tähtis Teeba kuningas Kadmos. Ino tahtiski väiksemat poega, Prixost tappa. Omhvrialtari juurde olla tulnu imeelukas, jäär, kelle villak oli puhtast kullast. Ta haaras ohvriks määratus poisi koos õega oma turjale ja kandis lapsed läbi õhu minema. Hermes oli laste ema palvet kuulda võtnud ja neile päästja saatnud. Kui jäär oli ületanud väina, mis lahutab Euroopat Aasiast, libises tüdruk, kelle nimi oli Helle, looma seljast ja kukkus merre. Tüdruk uppus ja väina hakati ta järgi kutsuma Helle mereks, Hellespontoseks. Poiss jõudis kenasti kohale Külalislahkuseta mere juurde, Kolchise maale
Basso continuo: 2 klavessiini, positiiv, lauto, kitarr, harf, lirone Mütoloogiast Iason asus mereretkele laevaga "Argo", et saada kätte kuldvillakut. (Kuldvillakust kõnelemine on omaette lugu. Edith Hamiltoni raamatus "Antiikmütoloogia", Tallinn, Eesti Raamat, 1975, seletatakse nii: Iasoni isa lapsepõlves tekkis olukord, mil nõuti tema ja ta õe ohverdamist, ent viimasel hetkel tormas ohvrialtari juurde imeelukas - jäär, kelle villak oli puhtast kullast - ja kandis lapsed läbi õhu minema. Jumalad olid laste ema palveid kuulda võtnud. Kui jäär ületas väina, mis lahutab Euroopat Aasiast, libises tüdruk, kelle nimi oli Helle, vette ning uppus. Siit ka väina nimetus Hellespontos. Poiss jõudis õnnelikult (arvatavasti praeguse Musta mere kaldale) Kolchisesse, ohverdas teda päästnud jäära Zeusi auks (= rooma Jupiter) ja kinkis kuldvillaku Kolchise kuningale.)