Üks, LAURA: Kellele vaja? kaks, kolm, neli, viis... OSVALD: Meile. ROLAND (vaikselt Laurale): Nüüd jääb LAURA: Minu kohtumine oli juba ära. sünnipäeval käimata. Rolandiga. See oli ime. Ja teil ei ole seal OSVALD: No mida sa magad või oled. Üks kohta. trillallaa ja trallallaa käib. OSVALD: Imedeni me veel jõuame. Kas sul ROLAND: Vabandust. on mingeid unelmaid, mida sa pead OSVALD: Äkki proovid vaiksemalt olla? täitumatuks? Ju ikka. Minu unelm on sinu (Paus.) Mis kingituse te talle mõtlesite? armastus minu vastu. Ma ei pea seda Minul on olnud kogu aeg kõige raskem asi täitumatuks. kingituste ostmine. Mulle meeldivad LAURA: See on täitumatu. Kuulake nüüd kingitused
Ja mina tean, ja sina tead. LAURA: Mina ei taha midagi teada. OSVALD: Aga mida sa minu asemel mõtleksid. Kas sa saaksid mõelda, et see mis on toimunud, ei ole lõplik lahendus. Me ei oleks iialgi kohtunud, kui seda kohtumist ei oleks väga vaja olnud. LAURA: Kellele vaja? OSVALD: Meile. LAURA: Minu kohtumine oli juba ära. Rolandiga. See oli ime. Ja teil ei ole seal kohta. 10 11 OSVALD: Imedeni me veel jõuame. Kas sul on mingeid unelmaid, mida sa pead täitumatuks? Ju ikka. Minu unelm on sinu armastus minu vastu. Ma ei pea seda täitumatuks. LAURA: See on täitumatu. Kuulake nüüd mind. Te räägite ainult endast, oma luuludest. Teate, kuidas see kõrvalt tundub? Nagu tuleks minu koju keegi võõras naine, kelle unistus on hakata minu emaks, aga minu ema on kõrvaltoas. OSVALD: Nii kui te kahekesi sisse astusite, sain ma aru, et tuleb suuri sekeldusi. Ma teen oma pakkumise