Pea igal inimesel on telekas ning selle vaatamise kulud on minimaalsed. Selles peitubki tantsusaate võlu saab põgeneda pooleteiseks tunniks reaalsusest glamuursesse tantsumaailma, kus kõik tundub nii perfektne. Kellelgi ei tundu olevat muret homse ees. Ainuke mure tundub olevat esitada oma tants ilusates kostüümides hästi, saada võimalikult palju punkte ning lahkuda saatest võitjana. Ei mingit muret selle üle, kuidas homme leiba hamba alla saada. Ühelt poolt on selline enda imedemaailma ära unustamine rahustav, teisalt trotsi tekitav. Miks mina ei võiks seal teleekraanil särada? Miks see just temaga juhtus? Mille poolest mina halvem olen? Ükskõik, kui raske ka ei oleks, alati on kellelgi raskem. Üks tarkuski kõlas, et sul on niikaua kahju kingadeta mehest, kuni näed jalgadeta meest. Pealegi on praegu jõuluaeg ning tuleks aidata neid, kes end ise aidata ei saa. Tuleb meeles pidada, et peale langust tuleb alati tõus.
Öeldakse, et kultuur on inimtegevuse mistahes produkt, mis talle sisemist rahulolu pakub. Investeerides enesesse, tasuks eelkõige silmas pidada oma liigi loomust inimene on ainus elusolend, kes pole rahul iseenda ning sellega, mis talle antud on. Niiviisi pole meid võimalik ühegi elajaga võrrelda, me oleme unikaalsed mitte ainult loomariigis, vaid ka üksteise seas. Päevast päeva kukru kaalunumbreid jälgides sukeldume paljulubavasse imedemaailma, kus raha eest on võimalik kõike saada. Inimkond on jõudnud välja olukorrani, kus räbalad paberitükid on asetatud kõikvõimsa valitseja troonile, keda ilmselt ebareaalne kukutada on. Sellegipoolest võib uudishimulik ilmakodanik kogeda midagi enamat kui lihtsalt õnne - see on pigem eluviis. Kultuurile kulutatud raha on investeering enesesse kellegi silmaring ega teadmised ei saa iial olema piisavad, sest inimene omandab kogemusi ning areneb, kuni elab. Vaid rahakott suudab jõuda
annaabi.ee 
