Aga nii surebki ju meie oma kultuur välja. Kui palju inimesi veel teab, mis on meie rahvuslind, -puu või -kala? Julgen arvata, et vähesed. Ma ei väida, et peaks meie kodanikele meie enda ajalugu ja kultuuri peale suruma, vaid võiks ju kuidagi rohkem seda tutvustama ja mitte liialdama külaliskultuuridega. Kord paari aasta tagant laulu- või tantsupidu korralda ei ole piisav. Ning tänapäeval ei saa ju kuskil lihtsat einetki sööma minna, igalpool menüüs ainult mingid imeasjad sees. Tuleb meie kultuuri arendada ja juba maast madalast, sest üks on kindel meie tulevik on noorte teha. Õpilase nimi Klass
Rahvaluule on suuline, mälus säilitatud ja põlvest põlve edasi antud vaime looming.Rahvaluule tunnused on : *)suuline looming, *) traditsiooniline, *) kollektiivne, *) varieeruv, *) anonüümne.Rahvajutu liigid on : muistend *) tekke-seletus, *) koha *) vägilasmuistend, *) ajalooline, *) rahvausundiline ( haldjad ), muinasjutt ( hea/halva võitlus),*) traditsiooniline lõpp ( ja kui nad veel surnud ei ole ... ), *) traditsiooniline algus ( elas kord, seitsme maa ja mere taga, kord oli), *) imeasjad ( seitsme penikoorma saapad, võlukepp, nähtamatuks tegev keep ), *) maagiline arv ( 7 pöialpoissi, 3 põrsakest, 12 kuud, 7 õde ), naljand-anekdoot, pajatus.Mõisatatused : 1) üks hani, kaks kaela ( püksid) 2) viis venda, igal vennal ise kamber ( sõrmkinnas ) 3) pisike poisike, raudsed juuksed ( hari ) 4)üks ema, üheksa last ( kartul ) 5) veest lukk, puust võti ( sild) 6)mees kaheteistkümne näoga ( aasta ) 7) valge poiss , must nina ( uba ), 8) roheline mehike,
Muinasjutt on rahva fantasia looming, ta väljendab inimese lootusi ja soovunelmaid. Muinasjutu tunnused - Traditsiooniline algus (elas kord..., Seitsme maa ja mere taga...) Traditsiooniline lõpp, mis on õnnelik(kui nad surnud pole elavad õnnelikult elu lõpuni) Tegelaste vastandamine(ilus-inetu, rikas-vaene, tark-rumal.) Enamasti üks peategelane(punamütsike;...) Maagilised arvud(3,7,9,12) Tegevus kordused (kolme takistuse ületamine) imeasjad (peegel) Muinasjutud jätavad harilikult ütlemata tegevuseaja. Muinasjutud jagunevad: imemuinasjutud, loomajutud, kaval-Antsu ja vanapagana lood. Muistend Muistend on rahvajutt mis on seotud aja, koha, eseme, sündmuse, isiku, või, uskumusega.Tänapäeva muistendeid nimetatakse kuulujuttudeks, kõlakateks, linnajuttudeks jne. Muistend on tavaliselt lühike, kokku surutud stiiliga.
Rahvaluule on suuline, mälus säilitatud ja põlvest põlve edasi antud vaime looming.Rahvaluule tunnused on : suuline looming, traditsiooniline, kollektiivne, varieeruv, anonüümne. Rahvajutu liigid on : muistend tekke-seletus, koha, vägilasmuistend, ajalooline, rahvausundiline ( haldjad ), muinasjutt ( hea/halva võitlus), traditsiooniline lõpp ( ja kui nad veel surnud ei ole ... ), traditsiooniline algus ( elas kord, seitsme maa ja mere taga, kord oli), imeasjad ( seitsme penikoorma saapad, võlukepp, nähtamatuks tegev keep ), maagiline arv ( 7 pöialpoissi, 3 põrsakest, 12 kuud, 7 õde ), naljand-anekdoot, pajatus.Mõistatused Rahvalaul : vana e. Regivärsiline rahvalaul- Kõige vanem on regivärsiline rahvalaul, mis ühendab endas teksti, meloodia ja esituse. Tähtsaim, kuid samas kõige muutlikum osa on tekst. Meloodia on traditsioonilisem, ühe viisiga lauldi palju laule.Regilaul ei jagune stroofideks, tema värsiridu seob mõtteriim ehk
annaabi.ee 
