Mütoloogilise mõtlemisviisi korral tugineb info töötlemine eksperimentaalselt (teaduslikult) põhjendamata usule eesmärgiga luua seoste süsteem, mille elemendid ei pea olema põh- juslikult seotud. Seda süsteemi rakendatakse uute teadmiste saamisel. Mütoloogilise mõtlemisviisi kohaselt võib sündmuste käik maailmas alluda mingitele kõrgematele jõududele. Infot selle kohta võib saada nende jõududega suhtlevatelt autoriteetidelt, kaasa arvatud meediumid, astroloogid ja imearstid. Mütoloogiline mõtlemisviis on sageli inimkesksem ja emotsionaalsem kui teaduslik. See mõtteviis lubab loodust kirjeldada, seletada ja ennustada, kuid tõestusvahendiks pole eksperiment, vaid põhjendamata usk. Mütoloogilise mõtteviisi korral on võimalik jõuda nähtuste lõplike algpõhjusteni, st. Loojani Pragmaatilise mõtlemisviisi korral toimub info töötlemine vaid indiviidi isikliku heaolu tagamise nimel, seadmata eesmärgiks ulatuslikemate põhjuslike seoste otsimist. Piltlikult
200 aasta eest kirjapandud materjal on piisavalt soliidne alus teha järeldusi ka kõnesolevale perioodile eelnenud aastatuhandete kohta tavainimese elus oli aja jooksul väga vähe muutunud (apteegid ning apteegirohud olid küll olemas, kuid maainimesele oli sularaha haruldane asi). Rahvameditsiini mõiste on lai, ulatudes ühelt poolt väga ürgsete ja traditsiooniliste ravimeetoditeni, kuid olles teiselt poolt teinekord vägagi kaasaegne nt moodsad imearstid, -terapeudid jne. Eriti nö läänemaises kultuuriruumis on rahvameditsiin tugevasti läbi põimunud akadeemilise meditsiiniga põhimõtteliselt on tegemist populaarsete teadmistega haigustest ja ravist. Rahvaarstide nimetusi on eesti keeles erinevaid. Need osutavad rahvaravija isikuomadustele, ravimisspetsiifikale vms. Näiteks sõnadega ravijaid nimetati posijateks, sõnujateks, lausujateks, tilpajateks jne, lihtsamate ratsionaalsete ravivõtete
annaabi.ee 
