taastuda ja saavutada eelmise sajandi 80. aastate taseme.5 IV. Vesi Vesi on muutunud maailmas üheks kõige haruldasemaks loodusvaraks. Inimeste tarbeks saab kasutada vähem kui 1% kogu planeedi veest ning enam kui 1,2 miljardil inimesel ei ole puhast joogivett. Umbes 35% meie kraaniveest tuleb pinnaveest (jõed, järved), millest umbes 20% ähvardab reostus. Ülejäänud 65% tuleb põhjaveest, mis tekib läbi pinnase imbuvate sademetest.Üldiselt on joogivee kvaliteet hea ning enamikes euroopa piirkondades on kraanivesi joomiskõlblik. Siiski peab vett enne selle joomiskõlblikuks saamist töötlema, 4 http://ec.europa.eu/clima/sites/campaign/pdf/e_toolkit_brochure_et.pdf, Euroopa Komisjoni kodulehekülg, ,,Muuda maailm puhtamaks!", Tahked osakesed ja osoon. 5 http://www.envir.ee/1101324, Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg, Uudised ja artikliklid, Osoonikihi kaitsmine on riikide ühine eesmärk.
lõppniiskus olema <15 % (selle juures puidus olev võimalik mädanikkahjustus hävib). Seda on välitingimustes raske saavutada. Seina jääva puidu niiskus tuleb mõõta. Oluline on, et puit oleks kuiv ka palgi seest, mitte ainult pinnalähedasest kihist. Selline kuivamisperiood võib olla väga pikk. Seina jäänud puit niisutab ka teisi ehitusosasid ja võib põhjustada kahjustusi seal. Kui on oht, et puit saab jätkuvalt märjaks, tuleb puitu keemiliselt töödelda sügavalt puitu imbuvate õlialuseliste seenetõrjevahenditega (mitte vesialuseliste ega lahusti baasil toimivate vahenditega) või difusioonpreparaadiga. Väiksemate kahjustuste korral piisab proteesimisest, kus kahjustunud palk, kandepost või alusvöö asendatakse lokaalselt uuega. Ulatuslikuma kahjustuse korral tuleb kaaluda palkide vahetust, kus kahjustunud palk asendatakse uue, võimalikult sarnase kujuga, palgiga. Sõrestikseinte puhul tuleb mädaniku esinemisel vahetada välja või proteesida aluspruss
annaabi.ee 
